Читать книгу Aja jälg kivis. Madalmaad - Helgi Erilaid - Страница 9

Suur väljak – Grote Markt – on Brüsseli ajalooline turuväljak. 13. sajandil seisis siin puust majake, kus leivaküpsetajad ja pagarid oma tööd tegid. Väikesel katusealusel platsil müüdi rahvale leiba. Broodhuis tähendabki leivamaja. Hilisemal ajal rajati leivamaja kohale uhkem kivihoone hertsogi kohalike esindajate jaoks. Aastal 1402 asuti siiasamasse turuväljaku äärde linna raekoda ehitama. Jacob van Thienen oli flaami ehitusmeister, kes väga tõenäoliselt Brüsseli gooti stiilis raekoja plaanid tegi. Madalmaade linnad olid keskajal väga jõukad ja rikas linnakodanlus soovis, et rohkete kaunistustega esindushooned paiga jõukust väljendaksid. Niisiis kujutab Jacob van Thieneni loodud Brüsseli raekoda Grote Markti ääres enesest Euroopa keskaegse ilmaliku arhitektuuri tõeliselt elegantset ja detailiderohket meistritööd. See on gootika – teravkaared, roidvõlvid, tugipiilarid, tugikaared, kõrged saledad ja teravad kivipitsilised tornid.

Sellise vägeva hoone ehitamine võttis aega. Jacob van Thienen sai 1420. aastaks valmis vaid hoone vanema osa, praeguse idatiiva ning väikese kellatorni. Kui aga varem vaid ülikutest koosnenud linnavalitsusse hakkasid kuuluma ka käsitöögildide esindajad, tõmmati raekoja ehitamise plaane ilmselt koomale. Alles 1444. aastal pani teise tiiva nurgakivi paika ei keegi muu kui tollal 11-aastane Charles Südi ise. Samal aastal hakati ehitama ka raekoja uut, 96 meetri kõrgust kellatorni. Selle plaanid tegi Philippe Hea õuearhitekt, ehitusmeister Jan van Ruysbroek ning 1455. aastal tõusis raekoja fassaadi keskosast kõrgusse terav ja sale torn, mitu korrust teravkaarelisi gooti aknaid ülestikku, hulk kivipitsilisi ornamente nende kõrval ja kohal. Suure kellatorni tipus seisab viie meetri kõrgune Brüsseli linna kaitsja, kuldne peaingel Miikael, kes on just tapnud kas lohe või saatana.

Linnaisade omavalitsuse ja eriõiguste ülev sümbol raekoda, Stadhuis, on Brüsseli Grote Markti uhkeim ehitis. Kuid selle fassaadil ilmnes pärast hoone valmimist üks päris ootamatu asi. Torn ja hoone esikülje kaarestik ei olnud täpselt kohakuti. Dramaatilise legendi järgi hüpanud ehitusmeister pärast sellise vea avastamist meeleheitel tornist alla. Asjatundjate meelest oli aga raekojahoone väikese ebasümmeetria põhjuseks hoopis liiga pikaks veninud ehitusprotsess, meistril polnud siin mingit süüd.

Brüsseli raekojahoone fassaad on tõeliselt suursugune – põhikorruse pikk vägev sammaskäik, selle kohal kaks rida kõrgeid teravkaarelisi hiigelaknaid, nende vahel uskumatu hulk pühakute ja Brüsseli aadlike raidkujusid, suur gooti tornikeste, ärkliakende ja balustraadidega viilkatus, kõige kohal aga uhke kellatorn.

Väljaku teises servas, raekoja vastas, seisis kunagi Burgundia hertsogite palee, mis muutus siis, kui hertsogiriik Habsburgide valitsuse alla langes, kuninga, õieti küll keisri majaks. Seda hoonet on edaspidi kutsutud Maison du Roi ja seegi hoone sai 16. sajandil sobivalt suursuguse hilisgooti välimuse. Turuplatsil, kahe võimuhoone vahel, kaubeldi pikkade sajandite jooksul Inglise villa, Prantsuse veini ja Saksa õllega.

Väljaku lühemas ääres seisvad hooned olid algul puust, kuid sajandite jooksul tekkisid ka siia kaunilt ehitud esinduslikud kivimajad. Selle eest kandsid hoolt majade valdajad – Brüsseli meistrite gildid. Raekoja kõrval oli lihunike gildi maja, millele oli antud poeetiline nimi Luik. Siinsamas seisis ka õllepruulijate gild Kuldne Puu. Väljaku servas oli oma peamaja veel möldritel, puuseppadel, lodjavedajatel, pagaritel ja küünlavalajatel. Gildid meenutasid linnaisadele ja hertsogitele, et võim ja vara pole selles linnas üksnes nende päralt.

Majade vahele jääv nelinurkne hiigelväljak polnud kaugeltki ainult turg, sellest sai aegade jooksul kogu linnaelu keskus. Siin peeti rahvakoosolekuid, siin hukati surmamõistetuid ning siin võeti pidulikult vastu linna tähtsaid külalisi. Endist turuplatsi ümbritsevate tänavate nimed meenutavad tänaseni linna pikka ajalugu, need on nimelt võid, juustu, heeringat, kivisütt ja muud eluks vajalikku müünud kaupmeeste vanade ning kuulsate dünastiate nimed. Grote Markt ja selle kaubanduslik ümbrus elasid hästi kuni aastani 1695.