Читать книгу Aja jälg kivis. Madalmaad - Helgi Erilaid - Страница 8

Tänapäeva Burgundia – see on võrratult kauni loodusega maakond Ida-Prantsusmaal. Keskaegse Burgundia piiride määratlemine oleks aga ütlemata keeruline. On vaid teada, et need ulatusid Põhjamerelt Vahemere kallasteni ning muutusid pidevalt, sest krahvkondi ja hertsogiriike vallutati, osteti või päriti, neid saadi kaasavaraks ja kaotati sõdades.

15. sajand oli sõjakas, end suurteks ja tähtsateks pidanud maavalitsejad üritasid muudkui oma valdusi laiendada ning lisaks olid nad enam-vähem kõik omavahel keeruliste sugulussidemetega ühendatud. Ja juhtuski nii, et aastal 1430 läksid Lotringi, Brabanti ja Limburgi hertsogiriigid pärandina Burgundia kuninga Philippe Hea valdusse. Philippe kuulus mingit liini pidi tollal Prantsusmaal trooninud Valois’ dünastiasse. Ta valitses Burgundiat 1419–1467 ja see oli riigi jaoks hea aeg. See valitseja püüdis oma valdusi laiendada rohkem abielusidemete ning oma järglaste tähtsatele kohtadele sokutamise kui sõdadega, kuigi viimastest ei pääsenud ka tema. Kuid olulisem on siin vahest Philippe Hea kunstilembus ning tema ekstravagantne ja tormiline õukonnaelu.

Valitseja ei teinudki endale oma suures hertsogiriigis kohe kindlat pealinna. Talle meeldis oma peene õukonnaga ringi rännata ning tema põhilised linnalossid Brüsselis, Brügges ja Lille’is pidid tema vastuvõtuks alati valmis olema. Ta oli asutanud kuningas Arthuri Ümarlaua Rüütlite Ordu eeskujul oma Kuldvillaku Ordu, korraldas sageli suuri pidustusi ning tema ordu rüütlid pidasid hertsogi lossides hiilgavaid turniire. Antiikmütoloogiast tuntud Kuldvillaku rüütelkonna liikmeks saamine oli kõige kõrgem tunnustus, mida Burgundia hertsog võis anda. Philippe Hea õukond oli tollases Euroopas kõige uhkem. Just siin kujunesid välja ajastu moe- ja maitseetalonid ning see mõjus ju riigi majandusele hästi, sest Burgundia ja peaasjalikult Madalmaade luksuskaupu nõudis kogu Euroopa kõrgkiht. On teada, et Philippe Hea ise kogus haruldasi vanu käsikirju, ostis kalleid ja kauneid gobelääne, kuldesemeid, ehteid ja igat sorti kunsti.

Pikapeale koondas Philippe Hea oma õukonna siiski Brüsselisse, mis tähendas linna kiiret arengut ja jõukuse kasvu. Just selle valitseja ajal sai linna keskväljak Grote Markt või siis Grand Place oma praeguse kuju.

Philippe Hea õuekunstnik Jan van Eyck saadeti 1428. aastal Portugali. Ta pidi maalima portree Portugali kuninga tütrest Isabellast, kellest sai kaks aastat hiljem Philippe Hea kolmas abikaasa. Sellest abielust sündis kolm poega. Kõige nooremast, Charlesist, sai järgmine Burgundia hertsog Charles Südi, vaenlaste jaoks Charles Kohutav. Ta päris suure ja rikka riigi, millesse kuulus Flaami, Prantsuse, Šveitsi, Provence’i, Itaalia ja isegi Inglismaa piirkondi. See oli Euroopas kõige paremini ja targemini valitsetud mitmekeelne riik, kus olid ühtsed seadused ja kohtud neid rakendamas, alaline sõjavägi ja ühine rahaühik. Kas ei sarnane meie Euroopa praegu 15. sajandi Burgundiaga, küsib Erkki Toivanen ning kirjeldab meile Burgundia lõppu.

Nimelt soovis paavst, et Burgundia aitaks Saksa-Rooma riigi keisril tagasi lüüa Euroopa sisemaale tungida ähvardanud türklased. Vastuteenena nõudis Burgundia hertsog Charles Südi Burgundiale iseseisva kuningriigi staatust, kuid Burgundiast ei saanud kunagi kuningriiki. Charles Südi langes lahingus aastal 1477, tema tütar Maria aga abiellus Saksa-Rooma keisri poja Maximilian Habsburgiga. Maria kõige hinnalisem kaasavara oli Burgundia.