Читать книгу Targu Talita nipiraamat - Jana Rand - Страница 1

Kõigepealt tehke kindlaks, kas teie aias möllab mutt või mügri. Selleks uurige maapinnale kerkinud mullakuhja. Kui tõstate labidaga pealmise mulla ära, siis näete, et mutimullahunnikus on käigu ava otse kuhja keskel. Käigud on ümmargused või laia ovaali kujulised ning võrdlemisi kitsad, kolme sõrme laiused.

Mutt kaevab sügavamal kui mügri, tema käigud kulgevad 10–120 cm sügavusel ning nende käiguavauste läheduses pole katkihammustatud taimeosi. Mutikuhilad on suured ja kindla vormiga, nende muld on peeneteraline. Mutt armastab olla omapäi ega salli oma käikudes mügrisid.

Mügri käigud aga ei lõpe mitte kuhila keskel, vaid selle küljel. Käigud on pikliku ovaali kujulised ja vähemalt nelja sõrme laiused. Mügri kaevab maapinna ligidal, ainult 5–30 cm sügavusel ning selle taimtoidulise looma näritud juuretükikesi näeb ka käikudes. Mullakuhilad on madalamad ja ebareeglipärasema kujuga kui muti omad.

Et teada saada, kes käikudes elab, võite aias teha katse. Kaevake käigud mitmes kohas 20–30 cm pikkuselt lahti. Kui need on umbes kuue tunni pärast seestpoolt jälle kinni aetud, siis on tegu mügriga; mutt hakkab tegutsema alles mõne päeva pärast.

Kindla peale mõjuvat ja pikaajalist abinõu muttidest ja mügridest lahtisaamiseks pole veel leiutatud, küll aga on nippe nende eemalepeletamiseks.

Mutt on ju ka kasulik loom, taimi ta ei puutu, selle asemel sööb hea meelega tigusid ja kahjurputukate vastseid. Muti ilmumine tähendab, et mulla seisund on nii hea, et see kihab muti toiduks sobilikest väikestest olenditest. Mutimullahunnikutes on väärtuslik puhas muld, mis sobib väga hästi pottidesse, kus taimi seemneist ette kasvatatakse. Täiusliku muru hindajat see muidugi ei lohuta. Muttide peletamiseks saate ära kasutada asjaolu, et nendel loomakestel on väga tundlik kuulmis- ja haistmismeel. Mõnikord on näiteks abi olnud mutimullahunnikusse löödud metallist või puust teibast, mille vastu saab haamriga koputada.

Muttide peletamiseks saate ära kasutada asjaolu, et nendel loomakestel on väga tundlik kuulmis- ja haistmismeel.

Aiapidajatel on häid kogemusi ka peti ja vadaku seguga (vahekorras 3:1 või 2: 1), mida tuleks hoida neli päeva soojas kohas ja valada siis käiguavadesse – 1 tass kuhila kohta. Soovitatakse ka elupuu, leedripuu ja küüslaugu leotist, samuti pannakse käikudesse toominga-, leedri-, ebajasmiini- ja elupuuoksi, kasutatud kassiliiva, karvu ja kalapäid.

Tõeliseks nuhtluseks aias on aga mügrid ehk vesirotid. Nemad on taimtoidulised ja neile maitsevad lillesibulad, püsililled, rohttaimed, samuti maiustavad nad viljapuude ning – põõsaste juurte kallal. Nende vastu võitlemiseks soovitatakse peenrale istutada mitmeid peletavaid taimi, nagu nartsissid, harilik püvilill, harilik rass või aed-piimalill. Katsed on aga näidanud, et sellest on sama vähe abi kui ultrahelilainetest või käikudesse pudelite matmisest.

Kõige kindlam on ikka lõksuga püüdmine. Vastostetud lõksudel laske enne ülesseadmist mõnda aega väljas seista või hõõruge neid mullaga. Lõksu kohale sättides pange kindad kätte. Mügride vastu aitab ka mürk või gaas, kuid see on ohtlik ka teistele loomadele.

Sõjakäiku on kõige targem alustada varakevadel, kui nad pole jõudnud veel paljuneda, või siis hilissügisel.