Читать книгу Targu Talita nipiraamat - Jana Rand - Страница 16

Õuna- ja pirnipuuõied külmuvad juba kahe miinuskraadi juures, kirsi- ja ploomiõied taluvad lühiajaliselt kuni kolme külmakraadi. Kõige õrnemad on aga noored viljaalgmed, mis kahjustuvad juba ühe külmakraadi juures. Seega on kõige ohtlikumad mai viimaste päevade või juuni alguse öökülmad, mis langevad harilikult kokku viljapuude ja marjapõõsaste õitsemise ajaga ja võivad oluliselt saaki vähendada.

Öökülma saabumine on tõenäoline, kui õhutemperatuur langeb järsult alla 4–5 soojakraadi, ilm on tuuletu ja taevas selge ning õhtul kastet maha ei tule.

Mõjuvaim abinõu aiakultuuride kaitsmisel öökülma vastu on suitsukatte tekitamine. Aeglaselt põleva materjali põletamine tekitab aia kohal suitsust ja veeaurust pilvetaolise katte, mis takistab soojuse kiirgumist maapinnalt ja mulla pealmiste kihtide jahtumist. Suitsukatte all on temperatuur paari kraadi võrra ja enamgi kõrgem kui ümbritsevas suitsuta õhus. Suitsukate on tõhus siis, kui ilm on tuuletu ja öökülm nõrk.

Lihtsam ja kättesaadavam viis suitsukatte tekitamiseks on varem ettevalmistatud suitsuhunnikute tekitamine. Selleks tuleb aeda aegsasti koguda materjale, mis põledes paksu suitsu tekitavad (puulehti, saepuru, turvast, niisket põhku, kartulipealseid, tooreid kuuseoksi).

Öökülma saabumine on tõenäoline, kui õhutemperatuur langeb järsult alla 4–5 soojakraadi, ilm on tuuletu ja taevas selge ning õhtul kastet maha ei tule.

Suitsuhunniku tegemisel asetage maapinnale umbes 2m pikkune teivas, peenem ots pange kuhja süütamispoolse külje alla. Teiba teise otsa alla pange lühike puuklots. Hunniku põhja asetage kergesti süttivat kuiva materjali (õlgi, paberit, puulaaste), millele laduge suitsu tekitavat materjali. Et hunnik oleks niiske, asetage kõige peale rohumättaid, nii et mätaste vahele jääksid õhuvahed. Suitsuhunniku laiuseks võiks olla 1,5 m ja kõrguseks 0,8 m. Süütamispoolsele küljele jätke 20–30 cm laiune avaus. Teivas tõmmake hunniku alt välja, tekkinud õõne kaudu toimub hunniku all õhu tsirkulatsioon, mis soodustab materjali põlemist. Hunnikud paigutage üksteisest 10–15 meetri kaugusele.

Tavaliselt on õhutemperatuur kõige madalam enne ja pärast päikesetõusu. Süüdake suitsuhunnikud enne seda, siis, kui õhutemperatuur on veel vähemalt +0,5 ˚C.

Öökülmakahjustusi aitab ära hoida ja leevendada ka viljapuude piserdamine veega. Seda on kõige lihtsam teha hariliku aiapritsiga. Piserdada tuleks samuti veidi enne päikesetõusu, kui õhutemperatuur pole veel alla nulli langenud. Õhuke veekiht lehtedel kaitseb neid madala temperatuuri mõju eest.

Maasikat, varajast kartulit ja köögivilju saab kaitsta kile, katteloori või paberiga kinnikatmisega.