Читать книгу Targu Talita nipiraamat - Jana Rand - Страница 5

Harilik võilill (Taraxacum officinale) on murus üks sagedasim ja tülikaim umbrohi, millel on halb omadus hakata muru valitsejaks. Võilill talub tugevat tallamist ning madalalt niitmist, muutudes väga madalakasvuliseks ja maapinnal laiuvaks, hävitades valgusnõudlikud murukõrrelised.

Võilillest lahti saada on päris keeruline. Parimaid tulemusi annab mehaaniline viis – võilillede väljatorkimine. Kuid see on praktikas võimalik ainult väikestel pindadel ning kui võililli on murus vähe. Välja kaevata tuleb võilill kevadel kasvu ja leheroseti moodustamise alguses ning vähemalt 5 cm sügavuselt. Muru hooldamise juures on kasulik silmas pidada õigelt kõrguselt ning optimaalse sagedusega niitmist. Kui hoiate muru heas kasvujõus, jaksavad murutaimed võililledega võistelda. Kõige halvem on hõreda muru liiga madalalt niitmine kevadsuvel, mis soodustab kohalelennanud võilille idanemist.

Kui te ei saa muru pärast pritsimist hoida vähemalt seitse päeva kasutamata, ärge keemilist umbrohutõrjet tehke.

Võililli hävitatakse ka herbitsiidiga. Häid tulemusi on saadud Starane 180ga (toimeaine fluroksüpüür-metüülheptüülester). Preparaat mõjub lehtede kaudu. Mõju on märgatav juba 1–2 päeva pärast pritsimist, 3–4 nädalat hiljem taimede kasv lakkab ja nad hävivad. Pritsida tuleks siis, kui võililled on rosetifaasis, kuid pole veel õievart moodustanud. Kulunorm on 10–20 ml preparaati segatuna 2–4 liitri veega, millest piisab 100 ruutmeetri jaoks. Järgige kindlasti pakendil olevat kasutusjuhendit!

Pritsimise juures tuleb meeles pidada, et kõik keemilised preparaadid on mürgised. Kui te ei saa muru pärast pritsimist hoida vähemalt seitse päeva kasutamata, ärge keemilist umbrohutõrjet tehke. Pigem imetlege aias võilillede õieilu, kui kahjustage mürkidega oma elukeskkonda ja tervist.