Читать книгу Targu Talita nipiraamat - Jana Rand - Страница 17

Käre külm, temperatuuri järsk kõikumine, tugev tuul ja kevadine tugev päikesekiirgus kuivatavad taimi. Eriti tundlikud on igihaljad, lumest välja ulatuva võraga puud-põõsad. Külmakraadidega on küll taimede niiskuse aurumine väike, kuid toimub siiski. Talve teisel poolel puude vastupanuvõime nõrgeneb, sest kestvate tuulte ja päikesepaisteliste ilmadega kaotavad nad palju vett. Soojadel kevadpäevadel kiireneb aurumine veelgi, aga juured ei saa külmunud mullast lisa võtta. Nii kuivavadki puittaimed füsioloogilise põua tõttu enamasti kevadtalvel. Nähtavaks muutub see mais-juunis, kui roheline võra pruuniks tõmbub.

Igihaljaste lehtpõõsaste ja väikeste okaspuude kuivamise vältimiseks peab need hiljemalt jaanuaris katma kotiriidest sirmi või hõreda laudkastiga.

Suurt kahju teeb ka talvisel ajal igihaljastelt lehtpõõsastelt (rododendron, mahoonia, pukspuu jt) okste lõikamine. Igasugused mehhaanilised vigastused ja lõikehaavad, mis on tehtud sügisel ja talvel, ei parane. Need suurendavad asjatult veekadu, seetõttu tuleks enne lõikamist mõelda, kas seda on ilmtingimata vaja.

Igihaljaste lehtpõõsaste ja väikeste okaspuude kuivamise vältimiseks peab need hiljemalt jaanuaris katma kotiriidest sirmi või hõreda laudkastiga. Hästi sobib varjuks ka vana katteloor või spetsiaalne talveloor. Kui roomavad ja madalakasvulised taimed on sel ajal lumega kaetud, tuleb neile laotada kate siis, kui nad hakkavad hangest välja sulama. Kogemus kinnitab, et enne jõule pole võrasid vaja katta. Aasta lõpul on päev lühike ja päikest vähe ning taimel on veel küllaldane veevarustus, et tuule toimele vastu panna.

Juuri kaitsevad tavaliselt külmumise eest muld, multš ja lumi. Juurte külmakahjustus sõltub enamasti lumikatte paksusest ja selle kujunemise ajast. Väga suure pakasega külmub paljas pinnas suhteliselt sügavalt, millega kaasneb juurte osaline külmumine. Hiljem sadanud paks lumi enam ei päästa, sest rikutud juurekavaga taimed hakkavad kiratsema ja hävivad pikkamööda.

Murus kasvavate talveõrnade puude ja põõsaste juuri saab hoida külmumast paksu multšikihiga või koheva lume kuhjamisega tüve ümber (vältida tuleb seejuures lume sattumist võraokstele ja nende vahele). Samuti ei peaks sadanud lund juurte kohalt ära pühkima.

Kui taimed on aga maapinnast eraldatud ja kõrgemale tõstetud (kasvavad kuivmüüril või konteineris), on nad seatud olukorda, kus juuri kahjustavad väiksemadki külmakraadid. Konteineris põhjustavad juurte külmumist peamiselt sinna kogunenud ja jäätunud vesi ning liiga väike mulla maht, mille läbikülmumist on raske ära hoida. Kui ilm on väga muutlik ja talve jooksul on palju suuri temperatuuri kõikumisi, lisandub külmumis- ja lämbumisohule juurte rebenemine ning lõpuks võib taim konteineris üleni kuivada.