Читать книгу Vene veri - Kai Aareleid - Страница 14

Pakkisin ema märkmed sisse niisama hoolikalt kui kristallvaagna ja Poola serviisi, mille olime kunagi pulmadeks saanud. Kausta tuli tingimata hoida horisontaalis, muidu hakkas selle lehtede vahelt pudenema joonistusi, lõigutud fotosid, toiduretsepte, ajaleheväljalõikeid, nimekirju, kommipabereid, juuksesalke, riidetükikesi, ja mis kõige tüütum, rohekat tolmu, mida tekkis kogu aeg juurde.

On päris imelik, et ühe inimese elu mahub vanasse punasesse mappi ja selle saab paelaga kinni siduda ja aastateks riiulisse unustada.

Ja mina tõin su nüüd siia, tagasi kodumaale.