Читать книгу Palgasõdur. 5. raamat. Stockholmi ensüüm - Kalle Klandorf - Страница 10

Abdul-Qubbus veetis nädalaid turvakodus, kuni saabus migratsiooniameti otsus, et ta saadetakse riigist välja. Küsimus oli hooldaja leidmises poisikese päritolumaal Süürias, seejärel ootas saatjaga lend sinna riiki. Kogukond, kus Abdul-Qubbus isaga elas, protesteeris väljasaatmise vastu, proovides kaasata sellesse ka ajakirjandust, kuid varasemate sündmuste valguses polnud migratsiooniamet nõus poisikese elamisluba ei pikendama ega uuendama.

Abdul-Qubbuse maailm oli kokku varisemas. Leinaga oli raske toime tulla. Ta tõmbus endasse ja jõudis üha enam otsusele ühes asjas, kättemaksus. Väikese poisi ajus tekkis kinnisidee tasuda veriselt kätte reeturlikkuse eest, mis põhjustas tema isa piinarikka surma. Aga kuidas ja kellele? Kas reeturlikkuse ja isa tapmise taga olid ainult politseinikud? Kas sündmuste sellise käiguni viisid sotsiaaltöötajad? Inimesed migratsiooniametist? Kõik Stockholmi inimesed? Inspiratsiooni sai Abdul-Qubbus uudistest, mis ikka veel kajastasid aprillikuist pommirünnakut Ameerika Ühendriikide saatkonnale Beirutis ja hilisemat rünnakut sõjaväe kasarmule. Samasuguseid varemetes hooneid tahtis ta näha ka Stockholmis. Ta tundis aukartust ja samal ajal imetlust tule purustava jõu ees.

Vahetult enne seda, kui Abdul-Qubbus riigist välja saadeti, andis tuttavate kaudu endast märku Diya al Din, Iraagi süürlane. Ta oli Iraagi armee kunagine mõjuvõimas komandör Yom Kippuri ajast, mil Süüria sõjalises koostöös Egiptusega tõsiselt Iisraeli eksistentsi ohustas.

Diya al Din oli oma elu eest tänu võlgu Abdul-Qubbuse isale, kellega koos ta oli võidelnud Golani kõrgendikel. Seda pidas ta meeles ja tundis, et aeg sai küpseks tänuvõla tasumiseks ja endale järglase kasvatamiseks.

Nii sai Abdul-Qubbus turvalise ja palju võimaldava kodu. Poiss sai lääneliku hariduse, õppis Saksamaal ülikoolis ja käis vahetusüliõpilasena Inglismaal Birminghamis. Diya al Din oli teadlik sellest, mis juhtus Abdul-Qubbuse isaga ja mis olid tema viimased sõnad. Ta aitas Abdul-Qubbusel saada hingelt ja tegudelt suureks meheks, nagu tema isa oli soovinud. Et poiss tuleks vihaga toime, selleks treenis teda Saddami salateenistus. Seal õpetati poissi omama mitut nägu, millest ei olnud võimalik midagi välja lugeda. Teda saadeti toime panema palgamõrvu, kavandama võimatuna näivaid operatsioone ja sulanduma vaenlase tagalasse.

Abdul-Qubbusele õpetati ka seda, kuidas viha vangide peal välja elada, et hetkelist hingerahu tagasi saada, kuid tema sisemuses peituvat lahtist haava ei lastud kinni kasvada. Selle eest seisis hea Diya al Din, kes nägi Abdul-Qubbuses potentsiaali saada tulevikus läänemaailma uskmatutele saatuslikuks. Selles oli ka Abdul-Qubbus sisimas kindel, kuna öösiti painasid teda isa viimased eluminutid ja viimased sõnad. Kättemaks ainult ootas hingepõhjas oma võimalust.

Pärast luurekooli lõpetamist alustas Abdul-Qubbus tööd vastuluures Al-Qaeda heaks, tõustes võrgustiku hierarhias kindlalt ja kiirelt. Lahesõja sündmuste käigus oli Diya al Din kasutanud võimalust omandada odavalt naftamaardla Kuveidis ning ta oli ennast seal kindlalt sisse seadnud. Tänu sõlmitud tutvustele oli ta Euroopas hinnatud investor ja sponsor. Sõbraliku fassaadi taga peitus aga sallimatus läänemaailma vastu, mida ta soovis ka Abdul-Qubbuses kasvavat. Diya al Din suhtus poissi nagu lihasesse poega, kes võis tema juures alati peavarju saada ja oma valikud läbi arutada. Ta andis hea meelega poisile nõu, kuidas plaane järk-järgult ellu viia.