Читать книгу Palgasõdur. 5. raamat. Stockholmi ensüüm - Kalle Klandorf - Страница 8

3

Оглавление

1982. aasta 12. juuni keskpäev oli Södermalmis soe ja ilus. Ümberkaudsete kontorite inimesed istusid Hornsgatanil kohvikutes ja kasutasid lõunapausi, et püüda suviseid päikesekiiri. Igapäevases liikluskäras sättis end teiste sõidukite vahele parkima tume Volvo. Sedaanist väljusid kaks turskemat meesterahvast, kes haarasid pakiruumist spordikotid ning kõndisid kiirel sammul Handelsbankeni poole. Vahetult enne panka sisenemist tõmmati pähe tumedad suusamaskid, haarati spordikotist kompaktsed automaadid ning siseneti pangahoonesse.

Hetk hiljem ehmatas välikohvikutes istuvaid inimesi panga häiresüsteemi tööle hakkamine. Inimesed vaatasid üksteisele esialgu arusaamatult otsa. Mõne aja pärast kostis pangahoonest laske. Kaugusest lähenes sireenide kaja. Läheduses viibinud inimesed jooksid kabuhirmus päästvasse kaugusesse, pangast seevastu ei väljunud kedagi. Sireenid jõudsid järjest lähemale, piki sirget ja laia Hornsgatanit sähvisid sinipunased vilkurid.

Pangast tormasid esimese patrullauto saabudes välja kaks tumedates maskides meest, hoides ühes käes automaate, teises spordikotte. Esimesena sündmuskohale saabunud politseivärvides Saab jäi rehve vilistades meeste ees pidama, vältides napilt pangaröövleid alla ajamast. Politseisõiduki esiklaasi suunas avati tuli. Kas olid politseinikud kiire reageerimisega või plaanisidki nad pangaröövleid ehmatada, kuid esiistmel istuvad politseinikud jõudsid kummarduda armatuurlaua taha, mistõttu läbi esiklaasi tuhisenud kuulid neid ei tabanud. Jäämata tulemust ootama, jooksid pangaröövlid edasi tee äärde pargitud Volvo poole. Järgmine patrull jõudis kohale ja jäi pidama otse Volvo kõrval. Seekord ei osanud politseinikud automaadivalangut oodata. Kõrvalistujat tabas esiklaasi läbistanud kuul, seda nähes pani juht käigu sisse ja kiirendas Volvost mööda, vabastades põgenemistee.

Pangaröövlid istusid oma autosse, käivitasid mootori ja sõitsid pargitud sõidukite vahelt välja, võttes suuna esimesena saabunud patrulli poole. Volvot juhtiv röövel märkas, et politseinikud olid ennast Saabi lahtiste uste taha laskevalmis seadnud ja hoidsid püstoleid sihikul. Tahavaatepeeglist nägi Volvo juht lisajõude lähenemas. Kõrvalistuja karjus, et tema „sigasid“ ei karda, ja pistis automaadi läbi avatud küljeakna, sihtis ja tulistas. Tema tulele aga vastati, Volvot juhtinud pangaröövel sai kuuli rindu, sõiduk kaotas hetkeks juhitavuse, millele aitas veelgi kaasa tühjaks lastud parem rehv. Ennast valu tõttu vastu istet surudes vajutas juht gaasi põhja, nii et Volvo sööstis järsu kiirendusega patrullauto poole. Laupkokkupõrge oli tugev ja politseinikel ei vedanud: neid tabasid auto lahtised uksed, mis nad brutaalse jõuga kaasa tõmbasid.

Volvos sõitjad said samuti tugeva löögi nii armatuurlaualt kui ka roolisambalt. Siiski avas kõrvalistmel istunud põgeneja pärast hetkelist toibumist ukse ja tormas välja, tulistades lohakalt ja valimatult tagantpoolt saabuvate patrullide pihta. Veel kergelt uimasena jooksis ta kokkupõrke teinud sõidukitest mööda, proovides leida kaitset tänava äärde pargitud autode vahel, samal ajal selja taha üksikuid valanguid tulistades. Autode vahel kükitades avastas mees, et oli spordikoti röövitud rahaga autosse jätnud. Ta kirus endamisi, vaatas üle laskemoona ja piilus avariipaiga poole. Nähes patrulle maha jäetud Volvo taga peatumas, tõusis ta püsti ja sihtis hoolega. Lükates relva üksiklaskudele, saatis ta teele esimese kuuli, mis aga ei tabanud. Järgmise lasu rikkus ära selja tagant kostev sireen, mis tuli nii lähedalt, et võpatus keeras lasu trajektoori täiesti untsu.

Pangaröövel keeras ümber, lülitas automaadi valangulise lasu peale tagasi ja tulistas teda ehmatanud sireeni poole. Käis ainult klõps. Magasin oli tühjaks saanud. Ta nägi umbes kolm meetrit eemal peatunud patrullautost politseinikke väljumas ja relvi kabuurist haaramas. See oli võistlus aja peale. Pangaröövel haaras jaki taskust lisamagasini, eemaldas tühja padrunisalve relvast ja lükkas uue paika. Tegutseda tuli kiiresti, sest politseinikud olid positsioonid sõiduki uste taga sisse võtnud ja sihtima hakanud. Röövel oli nad juba mõttes sihikule võtnud ja tõstis automaadi, et mõtet reaalsuseks muuta. Kõrvulukustava automaadivalangu asemel käis jällegi vaid klõps. Relv oli kinni kiilunud. Kurikael jõudis teha suured silmad ja kiruda mõttes oma ebaõnne, enne kui tal silme ees mustaks läks ja tema keha mitmest kuulist läbistatuna sõiduki kapotile langes.

Samal ajal lahvatas avariilisest Volvost välja tuleleek. Kahe auto kokkupõrkel oli politseivärvides Saabil kütusepumbast väljuv voolik mõranenud. Sõiduki mootor suri kokkupõrke tagajärjel välja, kuid süüde jäi sisse, mis omakorda hoidis kütusepumpa töös. Maha valgunud bensiin sai leegi sädemest, mida tekitas kuul, mis oli põgeneda püüdnud pangaröövli halvast lasust puurinud ennast üha laienevasse bensiiniloiku. Leek kogus sekundiga jõudu, et sõidukite alused lahvatava tulega täita. Lihtsalt põleng, ei mingit plahvatust nagu filmides.

Politseinikud liginesid ettevaatlikult, hoides tumedat Volvot sihikul. Kaugusest kuuldus kolleegide hüüdeid, et kurjategija on kahjutuks tehtud. Politseinikud hoidsid nüüd madalates leekides seisvast Volvost ja Saabist eemale. Siis aga märkasid nad, et Volvos rooli taga istuv inimkogu liigutab ja hüüab läbi avatud akna appi. Mees tegi katse juhipoolset ust avada ja välja saada, kuid salongi tungiv leekide kuumus sundis teda ust jälle sulgema.

Tagapool undas üha läheneva tuletõrjeauto sireen, kui üks politseinikest leeke trotsides Volvo juhipoolsele küljele lähenes. Ta nägi, kuidas sõiduki juht käega rinnale surus ja teda nähes appi karjus. Meeleheitliku sammuna avas pangaröövel ukse ja valmistus leekidest hoolimata hoogu võtma, et autost välja ronida. Lähemale jõudnud politseinik lõi aga jalaga ukse uuesti kinni ja võttis autos istuja sihikule. Vaadates korraks, et kedagi kuuldeulatuses poleks, sõnas ta sisistades: „Sure, koer! Sul on kindlasti seal kuskil relv.“

Seda kuuldes tardus autojuht hetkeks valust, mida ukselt saadud põrutus rinnus tekitas. Vaadates suuril silmil politseiniku relva, mõistis ta, et on lõksus ja aega pole palju. Ta valmistus karjuma kogu kõrist, et tal pole relva ja ta annab alla, sest peab oma poja juurde naasma.

Leegid lahvatasid kõrgele ja neelasid auto. Politseinik hüppas eemale, ta oli saanud kergelt kõrvetada. Nüüd põlesid mõlemad sõidukid täie leegiga. Kolleegile appi rutanud politseinikud lükati eemale, kui tuletõrjujad kustutusvalmis voolikutega põlengu suunas teed tegid. Volvost kostis metsikut kisa, uks avanes ja leekidest kukkus välja põlev kogu. Tuletõrjujad asusid kustutama, üks neist astus lähemale ja tõmbas maas sipleva kogu tulest eemale. Pangarööv oli lõppenud.

Palgasõdur. 5. raamat. Stockholmi ensüüm

Подняться наверх