Читать книгу Palgasõdur. 5. raamat. Stockholmi ensüüm - Kalle Klandorf - Страница 5

2

Оглавление

Vahepeal jõudsid Chevrolet’ bussid järjekordse ringteeni, mille järel saabuti Rinkebysvängenile. Paremale jääv Rinkeby keskus oli vaikne, valgustatud tänavatel oli väga vähe liikumist. Kuid nii oli see olnud ka varem, kui nad rahutuskolletesse saabusid. Paljud vanemad inimesed, kes ammu seal elasid, polnud rahutuste poolt ja seetõttu hoidsid nad ennast varju.

Jõudes ringiga ümber Rinkeby keskuse, lähenesid bussid teepervel ootavate politsei-, tuletõrje- ja kiirabiautodeni. Aeglustades ja V-8 mootorite podinal veeresid tumedad bussid seisvatest sõidukitest mööda. Neid tervitati heakskiitvate noogutuste ja tervituseks tõstetud kätega. Sündmuste epitsentrini, kus seisid põletatud autod, jäi veel paarkümmend meetrit. Chevrolet’ bussid rivistusid päästeteenistuse sõidukite ette ja busside võimsad mootorid vaikisid.

„Nii, poisid, oleme kohal,“ sõnas Bengt mikrofoni. „Kooskõlastame patrullidega taktika ja siis hakkame tööle.“

Busside tagauksed avanesid ja mehed hüppasid üksteise järel välja. Viimasena väljusid sõidukitest juhid, ühinedes ülejäänud rühmaga. Nende juurde veeres politseivärvides Volvo V70, mille vilkurid ei töötanud. Autost tuli välja kaks politseinikku, juhikohal istunu tutvustas ennast kui välijuhti.

„Anders Isakson, vastutan hetkel siinsete üksuste eest. Sooviksin rääkida Bengt Erikssoniga.“

„Mina olengi Bengt, meeldiv kohtuda!“ Bengt astus mõned sammud ettepoole ja sirutas tervituseks käe.

„Mul on samuti hea meel teid näha. Kõik üksused on nii üle koormatud, et minusugune lihtne patrullpolitseinik määrati vastutama. Tahaks selle jamaga juba ühele poole saada.“

„Pole hullu, oleme teile abiks, lahendame selle koos ja kiiresti,“ vastas Bengt. „Vajame teie toetust, et tagada ohutu väljumine juhul, kui midagi peaks viltu minema. Võib juhtuda, et peate meie kutsungi peale abijõududena reageerima. Kui kõik läheb plaanipäraselt, annan teile teada, kui ohtu enam pole ja võite meile julgesti järgneda. Jätame vahistamise ja esmaabi andmise teie hooleks. Kui suured teie jõud on, kui abi peaks vaja minema?“

„Meil on viis patrulli, kaks kiirabibrigaadi ja kaks tuletõrjeüksust,“ vastas Anders. „Lisaks kuus abipolitseinikku, kuid nemad on veel üsna kogenematud, äsja kursused lõpetanud.“

„Väga hea, saame hakkama. Neutraliseerime nii palju isikuid, kui meil linte ja käeraudu kaasas on. Nendele, kes osutavad füüsilist vastupanu, saavad osaks jõulisemad võtted. Oleks meeldiv, kui pigistaksite mõne hilisema kaebuse suhtes silma kinni, eks ole?“ sõnas Bengt ja pilgutas silma.

„Arusaadav,“ vastas Anders.

„Tore. Minu märguande peale siis kohtume lahinguväljal.“ Bengt noogutas kergelt ja pöördus oma meeste poole, samal ajal maski pähe tõmmates.

„Nii, lähme teeme selle asja ära. Jaguneme kaheks rühmaks nagu ikka ja jälgime üksteise seljatagust. Oleme ettevaatlikud.“ Bengt osutas pöidlaga selja taha ja lisas: „Meie kolleegidel pole pretensioone, kui me klobime korralikult läbi need, kes vastupanu osutavad. Lihtsalt õpetuseks, et nad järgmisel korral järele mõtleksid, enne kui naabrite autodele tule otsa pistavad.“

Meeste ilmetest oli näha, et neile meeldis see, mida nad kuulsid. Seejärel tõmbasid nad maskid pähe.

„Ja pidage meeles, tulele vastata alati tulega omal initsiatiivil ja veel kord, valvame üksteise seljatagust,“ lisas Bengt, põrnitsedes hämarat tänavajuppi, mis viis betoonelamute vahele.

Palgasõdur. 5. raamat. Stockholmi ensüüm

Подняться наверх