Читать книгу Katkine tüdruk - Kathleen Glasgow - Страница 22

Оглавление

___

Casper ei taha, et me ütleksime rühmas lõikama või lõikumine või põletama või torkama. Ta väidab, et pole vahet, mida sa teed või kuidas sa teed, kõik on üks ja sama. Sa võid juua, kriipida, metat panna, kokat nuuskida, põletada, lõigata, torgata, raiuda, ripsmeid välja kiskuda või vere välja keppida ja see kõik on üks ja sama: enesevigastamine. Ta ütleb: kui keegi on sulle haiget teinud või sa tunned ennast tema pärast halvasti või väärtusetult või räpaselt, siis selle asemel, et käituda mõistuspäraselt ja saada aru, et see inimene on sitapea või hullumeelne ja tuleks maha lasta või üles puua ja sina peaksid sellistest heaga eemale hoidma, võtame meie vägivalla enda sisse ja hakkame iseennast süüdistama ja karistama, ja kui sa hakkad lõikuma või põletama või keppima seepärast, et tunned end nii saastalt ja väärtusetult, hakkab keha imelikul kombel eritama seda räme head kraami, mille nimi on endorfiin, ja sa saad sellest niisuguse ilge kaifi, et maailm on nagu maailma parima ja kirevaima laada suhkruvatt, ainult et verine ja nakkust täis. Aga kõige sitem on see, et kui sa juba enesevigastamisega algust teed, siis ei saa enam kunagi olla nii, et sa ei ole üks ilge väärakas, sest kogu su keha on nüüd armiline ja kõrbenud lahinguväli ning see ei meeldi ühe tüdruku juures mitte kellelegi, mitte keegi ei armasta seda, niisiis oleme kõik perses, viimne kui üks, seest ja väljast. Pese, loputa, korda.

Katkine tüdruk

Подняться наверх