Читать книгу Hotell K - Kathryn Bonella - Страница 11

„Nita, Nita, keegi jõi putukamürki!“ kostsid meeleheitel hüüded W-korpuse kongist number üheksa. Sada naist oli ööseks kongi tabaluku taha pandud. „Nita, aita!“ – ahastuses hääled jõudsid Nita kongi, kes valmistus magama jääma ja vaatas telekat. Ta hõikas vastu: „Ma kutsun valvurid,“ ning haaras kiirelt mobiili.

Mõni hetk varem oli 30-aastane kinnipeetav Dani taarunud nagu kaltsunukk üheksanda kongi väikesest pesuruumist välja, vaht suust voolamas. Üheksa kaaslase silme all läksid naise silmad pahupidi ja ta vajus betoonpõrandale kokku. Tekkis paanika, mõned naised tõmbusid nuuksudes kägarasse, mõni hakkas palavikuliselt palvetama, teised kargasid õhukestelt madratsitelt püsti, karjusid Nitat ja kogunesid ümber Dani, haarates ta värisevad käed ning sosistades: „Ära sure, ära sure.“

Vannitoast leiti putukamürgi ja portselanpõranda puhasti pudelid, mille Dani oli tühjaks joonud. Teda oli kiiresti vaja haiglasse viia, kuid pidi kuluma vähemalt tund, enne kui valvurid kohale jõuavad, sest W-korpuse võtmeid hoiti vanglast väljaspool. Aeg, mis valvuritel kulus võtmete saamiseks, vanglasse jõudmiseks ja naistekorpuse avamiseks, võis ulatuda kolme tunnini.

Naised kongides kuulasid abitult ruumist nr 9 kostvat nuttu ja kasvavat hüsteeriat. Keegi ei saanud midagi ette võtta. Inimesed olid lõksus, nad said vaid oodata, kuigi kaasvangi elu rippus juuksekarva otsas. Möödus terve hirmus tund, enne kui terasukse tagant hakkas hääli kostma. Kaks meest kõndisid Nita kongi juurde ning avasid selle, Nita tormas välja ja jooksis nagu tuul kongide vahelt läbi. Tamping’ina oli ta mitmel korral üledoosiga kokku puutunud ja Dani päästmiseks kõige kvalifitseeritum.

Toas number üheksa põlvitas Nita betoonpõrandale Dani kõrvale ja haaras lähedal asuva särgi, et pühkida naise näolt okse. Dani oli teadvuseta ja korises, vaht suunurgas. Ainuke abinõu oli talle kiiresti kookospiima joota, aga see ei tahtnud õnnestuda, sest Dani suu oli kramplikult suletud. Nita toppis Danile sõrmed suhu ja püüdis hambaid lahti kangutada, aga naise lõug oli krampis ja ta hammustas Nita sõrmi. Naise keha väänles, seda vapustasid krambid, kongikaaslased küürutasid maas ja üritasid tema visklevaid jäsemeid kinni hoida, samal ajal püüdis Nita talle kookospiima suhu kallata. See ei õnnestunud, piim voolas üle näo laiali. Dani vajas vältimatult arstiabi.

Valvurid seisid ja vaatasid laisalt kõike pealt. Meesoost tamping jooksis kanderaamiga sisse, Nita koos paari teise naisega tõstsid Dani peale. Sündmuskohale tulnud meeste abiga kandis Nita raami välja, mööda kongidest, kus naised trellide külge klammerdusid ning karjusid: „Mis juhtus? Mis juhtus?“ Nita läks edasi ning valvurid lonkisid sõnagi lausumata kaasa. Kõik kiirustasid üle väljaku, et viia kanderaam vangla ees ootavasse kiirabiautosse. See oli viimane kord, kui nad Danit nägid, Sanglah haiglasse jõudes oli ta surnud.