Читать книгу Politseiniku tütar - Katrin Pauts - Страница 8

Järgmisena jäi kadunuks Agneta, kes käis gümnaasiumi viimases klassis, pidi varsti saama kaheksateist. Blond unelm. Lumivalged juuksed, suured sinised silmad, päevitunud sääred. Ümbruskonnas ei leidunud noort meest, kes poleks salaja Agnetast unistanud.

Agneta läks ühel hilissuvisel õhtul välja ega tulnud hommikuks koju. Tema ema ei muretsenud. Agneta ei tulnud tihti hommikuks koju. Seekord ei tulnud ta ka järgmiseks hommikuks. Ega ülejärgmiseks, ja siis hakkas ema muretsema. Agneta ei tulnud enam kunagi.

Ka politsei ei muretsenud. Oletati, et Agneta on kodust jalga lasknud. Poisse oli tal jalaga segada ja suurem osa neist ei meeldinud Agneta emale. Ühel õhtul enne kadumist tuli Agneta järjekordse noormehega koju. Mees oli purupurjus ja Agneta ema viskas ta välja. Agneta vihastas ja ähvardas kohe pärast sünnipäeva Tallinna kolida.

Minu lapsepõlvesõbranna Piret on Agneta noorem õde. Kui talle paar päeva tagasi helistasin, ütles ta, et ema on haiglas. „Arvasin kogu aeg, et ema on tugev naine. Isa oli mõnikord raske käega, aga ema ei kurtnud kunagi. Pärast Agnetat murdus ema prõksti pooleks. Ma ei teadnud, et Agneta on talle nii oluline, ema rääkis temast tihti halvasti. Tead, võib-olla ongi see tõsi, et ta läks lihtsalt ära? Ema ütles enne haiglassekukkumist, et Agneta on päris kindlasti surnud ja kusagil lähedal. Ta tundvat seda.”

Alles pärast Agnetat hakati Tuulegil rääkima võimalikust sidemest kolme sarnase blondi tütarlapse vahel. Kohalikud hakkasid oma laste pärast kartma, koolimaja ees ootas tundide lõpul autode rivi.

Politsei ei avastanud midagi kahtlast. Uurimine lõpetati.

Arhiividest ei õnnestunud mul selle loo kohta leida peaaegu ühtegi ülestähendust. Ajalehtedes märgiti ära ainult Irmeli surm – paar lauset krimiuudiste veerus.

Sellepärast kirjutasin selle loo. Tahtsin, et te teaksite. Tõde peab päevavalgele tulema. See on külale vajalik. See on vajalik kõigile inimestele, kes on selle looga seotud. Ka minule.

Kas olete unes näinud, kuidas ekslete koridorides või tänavatel? Iga kord, kui arvate end kuhugi välja jõudvat, algab sealt lihtsalt uus koridor. Te ei pääse enne, kui ärkate. Näen tihti sellist und. Ma oleksin võinud olla üks neist tüdrukutest.

Mul on lugejatele palve: kui keegi teist teab midagi, mis juhtus neil kahe aastakümne tagustel suveõhtutel, palun kirjutage või helistage mulle toimetusse. Leiame tõe ja äratame mu koduküla jälle üles.