Читать книгу Tagasiside töötajate arendamisel - Kristel Jalak - Страница 15

“Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige ilusam tervel maal?” Peegel vastas: “Kuninganna, te kõigist kauneim siin maal.” Siis oli kuninganna rahul, sest ta teadis, et peegel räägib tõtt. (Vennad Grimmid, 1812).

Nii nagu kuri kuninganna selles tuntud muinasjutus, otsime me kinnitust ettekujutusele, mis meil endast kujunenud on. Meisse on kodeeritud vajadus säilitada oma mina-pilti. See, kuidas inimene ennast näeb ja teadvustab, mõjutab oluliselt tema käitumist, suhteid ja tundeid. Mina-pildi aluseks on elu jooksul kujunenud arvamus enese kohta, mida paljuski mõjutab varase lapsepõlve kogemus ja teiste inimeste reaktsioonid – tagasiside – meie olemisele ja teguviisidele. Teisisõnu, inimene hakkab nägema ennast nii, nagu arvab, et teised teda näevad. Mina-pilt on püsiv tänu kaitsemehhanismidele ja selle muutmine on sageli inimese jaoks keeruline ning emotsionaalselt valulik.

Mida adekvaatsem on inimese mina-pilt, seda kergem on elus teha õigeid valikuid, suhelda teistega, saavutada soovitut. Mina-pilt omakorda mõjutab enesehinnangut, sest annab meile võimaluse tegeleda asjadega, millega me enda juures rahul ei ole.

Paljud uurijad on tegelenud tagasiside ja mina-pildi ning enesehinnangu teemadega. Mõnede arusaamade kohaselt (nt Northcraft, Ashford 1990) lükkavad kõrge enesehinnanguga inimesed hõlpsasti tagasi tagasiside, mis ei ole vastavuses nende mina-pildiga ja aktsepteerivad seda, mis langeb kokku nende enesehinnanguga, olgu see siis positiivne või negatiivne. Ka ei taju kõrge enesehinnanguga inimesed negatiivset tagasisidet ähvardava või ebameeldivana. Madala enesehinnanguga inimesed, vastupidi, pigem aktsepteerivad negatiivset tagasisidet, sest see langeb kokku nende mina-pildiga, kuid samal ajal otsivad nad ise aktiivselt positiivset tagasisidet.

Samal ajal on uuringuid, mis väidavad, et kõik inimesed tahavad kaitsta oma enesehinnangut ja on seetõttu pigem avatud positiivsele kui negatiivsele tagasisidele (Swann jt 1989), ning et negatiivne tagasiside, kui see alandab enesehinnangut, toob endaga suure tõenäosusega kaasa negatiivse suhtumise töösse, töötulemuste halvenemise ja vahel ka läbipõlemise (Emmerik jt 2008).