Читать книгу Tagasiside töötajate arendamisel - Kristel Jalak - Страница 7
Positiivne ja negatiivne tagasiside
ОглавлениеPositiivne tagasiside on tunnustus, kiitus, mis võib meis tekitada rahulolu ja uhkust oma saavutuse üle ning suurendada motivatsiooni edasi tegutseda, pannes sellega aluse tulevastele saavutustele.
Positiivse tagasiside suur eelis on see, et – vastandina negatiivsele tagasisidele – julgustab inimest ka edaspidi tagasisidet kuulama ja ise rohkem tagasisidet otsima. Inimesed, kes on saanud kuulda positiivset oma käitumise ja töö kohta, aktsepteerivad meelsamini ka kriitikat.
Samal ajal võib ainult positiivne tagasiside kaasa tuua liigse rahulolu, muretuse ja arengu peatumise. D. Goleman (2002) nimetab seda “tippjuhi tõveks”. See juhtub, kui juhid saavad – kas oma positsiooni tõttu või soovimatuse/suutmatuse tõttu hankida negatiivset tagasisidet – ainult positiivseks filtreeritud informatsiooni. Juht hakkabki tasapisi uskuma, et ta on ilmeksimatu ja keegi ei lähe talle vastupidist tõestama.
Negatiivne tagasiside, kriitika, võib tõenäolisemalt esile kutsuda kaitsereaktsiooni või lootusetust. Eriti, kui seda ei tasakaalusta piisav positiivne info. Siiski näitavad uuringud, et ka negatiivne tagasiside, kui see on antud oskuslikult, esitatud pigem proovile paneku kui kriitikana, võib mõjuda motiveerivalt ja inspireerivalt.
Negatiivse tagasiside puudumine, või ka liiga üldine ja laialivalguv kriitiline tagasiside, võtab inimeselt võimaluse määratleda oma arenguvajadusi ja -suundi. Pikemas arenguperspektiivis aitab negatiivne tagasiside vältida vigu, mis ohustaksid edasist tulemuslikkust.
Vaadates asja tagasiside andja vaatenurgast, näib, et positiivse tagasiside andmine on raskem. Tähelepanu fookus on suunatud negatiivse käitumise märkamisele. Tunnustust väärivat tegu ei märgata, küll aga seda, mis pälvib kriitikat. Ja isegi kui positiivset märgatakse, ei peeta vajalikuks või ei osata seda sõnumiks vormida. On inimesi, kes kritiseerivad kritiseerimise enda pärast ja peavad seda konstruktiivseks tagasisidestamiseks.
Enamasti arvatakse, et tagasiside võibki olla ainult kas positiivne – kiitmine, või siis negatiivne – kriitika. Ometigi on kõige rohkem vaja – ja kõige vähem me seda saame – tagasisidet selle kohta, kui asjad sujuvad normaalselt, töö tulemus vastab ootustele. Enamik juhte ei pea vajalikuks sellises olukorras tagasisidet anda ja töötajal on võimalik oma tulemusi kuidagimoodi hinnata ainult selle põhjal, et ta kiitust või kriitikat ei saa. See ei ole aga piisav kindlustunde tagamiseks.