Читать книгу Tagasiside töötajate arendamisel - Kristel Jalak - Страница 9

Meie igapäevane suhtlemine kannab endas pea pidevat hinnangute, väärtuste ja normide voogu. Väärtushinnangutel on paraku selline omadus, et eri inimesed tajuvad neid erinevalt. Öeldes: “Su töölaud pole korras,” ei anna me tegelikult tagasisidet partneri käitumisele, vaid väljendame oma isiklikke väärtusnorme. Sõnapaarid kiirestiaeglaselt, korras-segamini, hästi-halvasti võivad eri inimeste jaoks tähendada väga erinevaid asju. Ning on seeläbi aluseks erimeelsustele ja konfliktidele.

Mitte alati pole jagatavad väärtushinnangud nii ilmselged. Öeldes partnerile: “Sa ei pane tähele, mida ma räägin”, annan ma talle küll tagasisidet tema käitumise kohta, kuid ühtlasi edastan sõnumit: “Sa peaksid mind kuulama, kui ma räägin. Kuulamine on oluline.”

Oluline on eristada tagasisidet, mille eesmärk on informatsiooni andmine, tagasisidest, mille eesmärk on partnerile käitumisnormide meelde tuletamine.

Kuid ka rangelt kirjeldavas tagasisides peituvad omad lõksud. Kirjeldades partnerile kiretult tema käitumist – olles just nagu lihast ja luust videokaamerad –, anname me küll ülevaate tema käitumisest, mitte aga selle mõjust meile. Kõige äärmuslikumal juhul ei pruugi partner isegi aru saada, kas tagasiside oli mõeldud positiivsena või negatiivsena. Üks minu koolitusgrupis osaleja kommenteeris 6-päevase arenguprogrammi jooksul ohtralt saadud kirjeldavat tagasisidet hiljem nii: “Ma ei saanud lõpuni aru, kas olin edukalt asja läbinud või keskpäraselt või üldse mitte...”

Seega – hinnanguvaba tagasiside, mida tungivalt soovitab enamik teoreetikuid, ei pruugi täita oma ülesannet – aidata inimesel oma käitumist hinnata ja vajadusel korrigeerida. Hinnangud on olulised, sest ainult nii saame aru oma käitumise tähendusest teistele.