Читать книгу Viirused ja vaktsiinid - Ülar Allas - Страница 3

Viirused on olnud inimkonna saatjateks aegade algusest peale, kuid nende teadusliku uurimisega hakati tegelema alles 19. sajandi lõpul. 1892. aastal märkas Vene teadlane Dmitri Ivanovski, et tubakataimi nakatav haigustekitaja suudab läbida filtri, mis bakterirakud kinni peab. See oli esimene tõend bakterirakust väiksema haigus­tekitaja olemasolust. Hiljem tuli ilmsiks, et peene filtri läbinud substantsiga võib nakatada ka loomi ja inimesi. Hollandi teadlane Martinus Beijerinck hakkas filtreeritud ja nakkust kandvat vedelikku nimetama viiruseks. See sõna tuleb ladina keelest ja tähendab mürki.

Moodsa tehnoloogia abil on võimalik viirustest saada fantastilisi kujutisi. Kuid esialgu ei olnud teada, kas viirus on elusorganism, toksiin, vedelik või hoopis midagi muud. Tavalise mikroskoobiga pole võimalik viiruseid vaadelda. Edward Jenner ja Louis Pasteur, kes lõid esimesed viirus­like haiguste vastu kaitsvad vaktsiinid, ei saanud ise kunagi viiruseid näha ega teadnud, et need üleüldse eksisteerivadki. Alles 1930-ndatel leiutati elektronmikroskoop ja nähti esimest korda viiruspartikleid.

Tänaseks on loodud kümneid vaktsiine, mis tagavad kaitse paljude viiruste ja bakterite põhjustatud haiguste vastu. Vaktsiinid võib julgelt liigitada moodsa meditsiini suurimate edulugude hulka. Igal aastal säästetakse vaktsineerimisega 2–3 miljonit inimelu ja välditakse mitmeid miljoneid haigestumisi. Siiski sureb igal aastal jätkuvalt 1,5 miljonit inimest haigustesse, mida oleks võimalik vaktsineerimisega vältida. Sellest järeldub, et vaktsiinide väge ei kasutata ikka veel täielikult ära.

Käesolevas raamatus teeme juttu viirustest ja vaktsiinidest, mis viirushaiguste eest kaitsevad. Järgnevatelt lehekülgedelt võib lugeda, mida viirused endast kujutavad ja miks nad meid ohustavad. Vaatleme, kuidas leiutati vaktsineerimine ja kuidas inimesed õppisid end viiruste vastu kaitsma. Kirjeldame, kuidas loodi vaktsiinid marutõve, lastehalvatuse, kollapalaviku, leetrite ja teiste haiguste vastu, mis on inimesi pikka aega ahistanud. Täna­päevased tõhusad ja ohutud vaktsiinid pole ilmunud üleöö, vaid tänu pikaajalisele ja pingelisele tööle. Igal vaktsiinil on oma saamislugu, mis sageli on kulgenud üle kivide ja kändude. Vaktsineerimise ajaloost leiame ebaõnnestumisi, võite, skandaale ja triumfe. Loodetavasti aitab see raamat viiruste ja vaktsiinide olemust lähemalt mõista ning põnevas teadusmaailmas paremini orienteeruda.