Читать книгу Viirused ja vaktsiinid - Ülar Allas - Страница 5

ESIMESED KOKKUPUUTED

Оглавление

Kiviajal toimusid viiruspuhangud hajusatena, kuid varased inimlased kannatasid viirustest põhjustatud nohu ja kõhulahtisuse all samamoodi nagu meie praegu. Suuri epideemiaid esialgu ei esinenud, sest elati väikeste isoleeritud kogukondadena. Alles siis, kui moodustus piisavalt tihe inimasustus, tekkis viirustel võimalus kogu aeg kedagi nakatada ja seeläbi muutusid nad inimkonnale pidevaks ohuallikaks.

Esimesed meie päevini säilinud märgid viiruste olemas­olust pärinevad Mesopotaamiast ja vanast Egiptusest. Ligi 4000 aastat tagasi kirja pandud Ešnunna linna seadused sisaldavad juhist marutaudis koera hammustuste välti­miseks. 3400 aasta vanustel Egiptuse kivireljeefidel on jäädvustatud polioviirusest moonutatud jalgadega inimesi. Vaarao Ramses V muumial on äratuntav rõugeviiruse kahjustus. Paljude viirushaiguste ilmumisaeg ja päritolu vajavad alles välja selgitamist.

Mida kiiremini suurenes linnades rahvaarv, seda soodsamaks muutus pinnas epideemiate puhkemiseks. Laste suure suremuse tõttu ei ulatunud keskajal inimeste keskmine eluiga kõrgemale kui 35 aastat. Kõige tavalisemad viirus­haigused olid rõuged, leetrid ja gripp. Rõugete levikut soodustasid ristirüütlite ja moslemite sõjaretked. Samal ajal levisid ka loomade viirushaigused. Mongolite sissetungid põhjustasid Euroopas mitu veiste katku2 pandeemiat.

Ameerikas jäi suur osa Vana Maailma viirushaigustest kuni eurooplaste saabumiseni tundmatuks. Rõuged jõudsid Ameerika mandrile 1520. aastal, mil Mehhikos randusid Hispaania konkistadoorid. On oletatud, et rõuge­viiruse maaletoojaks oli hispaanlaste laeval viibinud musta­nahaline ori. Mõne kuuga levis haiguspuhang rannikult Kesk-Mehhikosse ning oli üks Tenochtitlani linna ja asteekide riigi langemise põhjustest. Sündmuseid pealt näinud hispaanlasest munk Toribio Motolinía märkis, et indiaanlased „surid nagu lutikad”. 16. sajandil jõudsid Kesk-Ameerikasse ka tuulerõuged, leetrid ja mumps. Kolla­palavik ilmus Uude Maailma veidi hiljem koos Aafrikast saabunud orjalaevadega.

On arvatud, et eurooplaste saabudes elas Ameerikas umbes 50 miljonit inimest. 17. sajandi keskpaigaks oli põliselanikkond haiguste ja sõdade tõttu kahanenud 95% võrra. Võib väita, et Uue Maailma elanikud alistati mitte sõjaväe abil, vaid haigustega. Ent miks olid indiaanlased eurooplaste haigustele nii vastuvõtlikud? Põhjused peituvad kahe tsivilisatsiooni erinevas ajaloos. Suur osa Vana Maailma viirusi on arenenud koduloomade viirustest. Ameerika põliselanikud olid kodustanud palju vähem loomi, mistõttu neil oli ajalooliselt viirustega vähem kontakte, vähem epideemiaid ja vähem geneetilist immuunsust.

Teine indiaanlaste haavatavuse põhjus oli, et nad pärinesid väikesest eellaste grupist ja olid pikka aega elanud eraldunult. Seetõttu oli nende genofondi suurus piiratud ja samavõrra piiratud oli ka nende immuunsüsteemi võime reageerida erinevatele haigustekitajatele. Seevastu eurooplased olid tuhandeid aastaid kokku puutunud erinevatest piirkondadest pärit sõjavägede ja kauplejatega. Kuna epideemiad olid Euroopas tavalised, käivitus loodusliku valiku mehhanism. Ellu said jääda need, kellel oli haigustele parem vastupanuvõime. Seeläbi muutus eurooplaste immuunsüsteem tugevamaks.

Kolmandaks põhjuseks oli asjaolu, et erinevalt eurooplastest oli indiaanlastel väga vähe kogemusi sellega, kuidas tuleks epideemia olukorras käituda. Eurooplased teadsid, et nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb haiged tervetest isoleerida. Seevastu indiaanlased kogunesid haigete sugulaste ümber, lootuses neid abistada, ent nakatusid seeläbi ka ise. Nii said viirused kergesti levida.

Leetrite puhul võib välja tuua veel ühe põhjuse. Nimelt olid leetrid Euroopas tavaline lastehaigus. Haigestunud laps jääb enamasti ellu ja on kogu ülejäänud elu vältel leetritele immuunne. Ent kui leetritesse haigestub täiskasvanu, on surma tõenäosus märksa suurem. See selgitab, miks leetrid said täiskasvanud indiaanlaste hulgas teha ebatavaliselt suurt hävitustööd. Kuna indiaanlased ei olnud lapsepõlves leetreid läbi põdenud, mõjus viirus neile laastavamalt.

Viirused ja vaktsiinid

Подняться наверх