Читать книгу Eluteatri näitelaval III vaatus. Vanemuine - Lembit Anton - Страница 7

Muusikarežiid õpetas ka veel Moskva Operetiteatri näitejuht professor Jossif Mihailovtš Tumanov. Mida see mees endast kujutas ja mis oli tema suurus, seda võite hinnata selle järgi, kui juhtusite nägema Moskva olümpiamängude ava- ja ka lõppkontserti. Need olid Tumanovi lavastatud. Grandioossed etendused, mis äratasid tähelepanu kogu maailmas. Tema on lavastanud kõik suuremad festivalid ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdid NSV Liidus. Kui avati Kongresside Palee, siis tegi J. Tumanov sellel laval oma suurlavastuse „Don Carlos“. Kui 1961. aastal Kremli Kongresside Palee avati ja kongressi lõpetamiseks suur kontsert korraldati, millest võtsid osa kõik liiduvabariigid, siis selle esimese suurkontserdi lavastajaks oli professor Tumanov. Meid, oma õpilasi, võttis ta endale assistentideks. Viibisime ka kontsertkava koostamise juures. Tumanov küsis minu käest:

„Noh, Lembit,“ ta kutsus meid kõiki eesnimede järgi, „kui teie seda kava koostaksite, kuhu te paigutaksite esinema Eesti NSV, kas kava esimesse või teise ossa?“

Ütlesin, et kava teise ossa. Tavaliselt paigutatakse kava teise ossa ikka tugevamad esinejad ja ka kontserdilt lahkujail jäävad meelde ikka viimased esinejad.

„Hästi, olen nõus, et teises osas, aga kas teise osa alguspoole või lõpupoole? Arvestage seda, et viimasena esineb kontserdil Gruusia.“

See oli ka iseenesestmõistetav, et Gruusia esines viimasena, sest Tumanov oli ise ka grusiinlane.

Ma ütlesin: „Paneme Eesti NSV eelviimaseks,“ ja Eesti NSV esineski eelviimasena. Eestit esindasid Tiit Kuusik ja meeskoor Gustav Ernesaksa juhatusel. Kontsert möödus suure menuga. Gustav Ernesaks ja meeskoor ning ka Tiit Kuusik solistina said tormilise aplausi osaliseks. Nii mul oli võimalus osa võtta Kremli Kongresside Palee avamiskontserdi kava koostamisest.

Professor Tumanoviga töötasime läbi ja valmistasime ette Gershwini „Borgi ja Bessi“ lavastusplaani. See töö oli põnev ja huvitav. Gershwin ei olnud sel ajal NSV Liidus ei lubatud ega ka keelatud. Ooperi partituuri ei olnud NSV Liidus veel olemas. Üks armeenia üliõpilane tõi meile „Borgi ja Bessi“ klaviiri ja nii saime hakata seda ooperit analüüsima. Veidi aja pärast tegi Tumanov ettepaneku lavastada „Borg ja Bess“ GITISe õppeteatris üliõpilastega klaveri saatel. Meie, tema õpilased, olime talle assistentideks.

Lavastus õnnestus ja seda etendati GITISe õppeteatris mitu aastat. Koostöös Tumanoviga valmis ka minul lavastusplaan „Borgist ja Bessist“.

Kolmandaks tööks, mis Moskvas ette valmistati, oli Berthold Brechti ja Kurt Weili „Kolmekrossiooper“.

Üks minu kursusekaaslasi, Aleksander Garelin, Moskva Operetiteatri näitleja, hea laulja ja näitleja, oli huvitatud näitejuhtimisest ja tuli GITISesse seda õppima. Sel ajal oli Operetiteatris töös „Lõbus lesk“, kus Garelin mängis kaasa peaosa.

Tumanov viis meid Moskva Operetiteatri proovidele. Väga huvitav oli tutvuda Operetiteatri miljööga ja töökorraldusega.