Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 17

18

I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?

Miks mitte varem – oli ju selleks ajaks rahvusvaheliste suhete eri tahke kirjeldatud ja isegi analüüsitud üle paari tuhande aasta?

Kõige tõenäolisem seletus tuleneb teadusliku mõtte arengust. 18. sajandi jooksul olid valgustusfilosoofid (ennekõike Montesquieu), täp-pisteadlased (ennekõike Newton) ja ajaloolased (ennekõike Vico) hakanud nägema oma uurimisvaldkonda terviklikult. Sajandi lõpuks nägid tervik-pilti ka need teadlased, kes tegelesid riikidevaheliste suhetega ning seda tervikpilti hakatigi nimetama rahvusvahelisteks suheteks. Kuid läks veel rohkem kui sajand, enne kui see valdkond muutus akadeemilistes uurin-gutes iseseisvaks. 1919. a loodi toonases Walesi ülikoolis Aberysthwythis esimene rahvusvaheliste suhete professuur, 1927 asutati esimene rahvus-vahelisi suhteid õpetav ja uuriv ülikool – Rahvusvaheliste uuringute insti-tuut Genfis, 1959 asutati esimene rahvusvaheliste suhete uurijaid koondav organisatsioon – Rahvusvaheliste Uuringute Assotsiatsioon (Internatio-nal Studies Association). Tõsi küll, see organisatsioon koondab peamiselt Ameerika, Aasia ja Okeaania õpetlasi. Euroopa teadlaste peamiseks koos-töövomiks oli algul Euroopa Poliitika-uuringute Konsortsium (asutatud 1970), hiljem on selleks osutunud Euroopa Rahvusvaheliste Suhete Assot-siatsioon (asutatud 2014).

1.2. Mida siis tähendavad rahvusvahelised suhted?

Vaatleme seda valdkonda praeguste teaduslike arusaamade alusel. Pilt on üsna kirev. Kõige laiemateks käsitlusteks on arusaamad, mis väidavad, et rahvusvahelised suhted puudutavad inimsuhteid üldse ning mille kesk-seks mõisteks on vastastikmõju – seda kontekstis, kus pole ühtegi kõrge-mat autoriteeti, kes sekkuks või vahendaks ja mis on väljaspool ükskõik millise valitsuse jurisdiktsiooni (nt Nicholson, 2004). Siiski tundub, et niisuguse käsitluse järgi oleks küllaltki keeruline rahvusvahelisi suhteid analüüsida ja veel keerulisem neid prognoosida.

Mõnevõrra kitsamad on need arusaamad, mille järgi rahvusvaheli-sed suhted on rahvaste ja riikide ning üldse kõikvõimalike ühiskondlike institutsioonide vahelised suhted (nt Holsti, 1995). Siinkohal põrkume kokku termini rahvusvahelised suhted sisuga. Termin räägib rahvustest – ingl International relations, sks Internationale Beziehungen, pr Relations internationales, sisu aga paljudest teistest ühiskondlikest ühendustest. Probleem on sõnas national, kui siinkohal piirduda ainult ingliskeelse vormiga. Ehkki algul – ladina keeles – tähendas sõna natio ennekõike rahvast, siis on selle areng paljudes Euroopa keeltes viimase kolme-nelja