Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 19

20

I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?

mitte kehtestada riikidevahelises kaubavahetuses mingid piirangud. Kuid needsamad otsused võivad ka mitte kuuluda rahvusvaheliste suhete alla juhul, kui nad on riigisiseseks tarbeks – peegeldades erinevate poliitiliste jõudude arutelu. Seda ei ole lihtne kindlaks teha – viimaste aastate pari-maks näiteks saab pidada Suurbritannias toimunud debatti, kas kuuluda Euroopa Liitu või mitte. 2015. a toimunud parlamendivalimistel aitas see vaidlus Konservatiivsel Parteil moodustada ainuvalitsuse, kuid võimule pääsedes oldi sunnitud korraldama ka lubatud rahvahääletus, mis tõigi kaasa Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise otsuse.

Sise- ja välisasjade vahekorra analüüs on kaasa toonud metafoori suur veelahe – Great Divide (vt Clark 1999), mille abil sõnastatakse peamised erinevused riigisisese poliitika ja välismaailmale suunatud ettevõtmiste vahel. Need erinevused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 1. Sise- ja välispoliitika erinevused.

Kodumaine probleemistik

Välismaine probleemistik

Seesmine (inside)

Väline (outside)

Võimu ülimuslikkus riigisisesel tasandil

Võimu hajutatus rahvusvahelisel tasandil

Seaduse võim

Eneseabi

Turvalisus

Kindlusetuse ja turvalisuse (insecurity/security) dilemma

Õiglus

Jõud, võim (power)

Ühtsus

Ühildumine ja vastandumine

Kord ja rahu

Konfliktsus

Hierarhia

Anarhia

Mõnede autorite arvates on küsitav jooksvate sündmuste käsitlemine rah-vusvaheliste suhetena (vt nt Devetak, 2012). Meedia, mille kaudu toimub sündmuste edastamine, on liiga efemeerne ning tänu taolisele lühiajali-susele ei nähta seost erinevate sündmuste vahel. Rahvusvaheliste suhete analüüs seda aga otsibki, et siis tõlgendada protsessi tervikuna. See siiski ei tähenda, et sündmused oleksid midagi ebaolulist – need on aluseks faktidele, millele rajanevad edasised käsitlused.