Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 22

23

I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?

säilitamiseks või muutmiseks. Vastavad otsused tehakse võimalustele tuginedes, arvestades nii riigisisest kui ka piiritagust survet.

2. Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin

Alustame ühe äärmusliku seisukohaga – rahvusvahelised suhted ei saagi olla teaduslikuks distsipliiniks. Selline arusaam tugineb asjaolul, et rah-vusvahelised suhted on ennekõike tõlgendamine – ühte sündmust võib vaadelda mitme erineva nurga alt ja me ei tea, milline nurk võib olla õige. Rahvusvahelised suhted ja sotsiaalteadused üldse erinevadki selles tähen-duses loodusteadustest, kus üldiselt valitseb uurimisobjekti suhtes üks-meel (vt Nicholson, 2004). Eespool esitatud seisukohtadest annab järel-dada, et teadusmaailmas puudub üksmeel isegi selles suhtes, mis need rahvusvahelised suhted üldse on. Sellele argumendile lisanduvad veel kaks olulist nüanssi – kõigepealt on paljud õpetlased veendunud, et rah-vusvahelised suhted kui teaduslik distsipliin on läänemaailma-keskne – seletustele ei allu see, mis toimub või on toimunud mujal maailmas (Marsh, 2015). Pessimistlikud ollakse ka läänemaailma-siseste juhtumite prognoosimise võimes – tavaliselt tuuakse siin näiteks Nõukogude Liidu lagunemine ja 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakud, mida ei suude-tud ette näha.

Kuid on ka optimistlikumaid seisukohti. Teadlased, kes järgivad ühte kindlat tõlgendamissuundumust, on arvamisel, et selle tõlgendamise raa-mes on võimalik leida mingi kindla nähtuse põhjused ja tagajärjed ehk esile tuua sõltumatuid ja sõltuvaid muutujaid ning nende alusel prognoo-sida edasisi sündmusi. Nii võib mõnede arusaamade järgi väita, et NSV Liidu lagunemine polnudki rahvusvaheliste suhete probleem, tegemist oli ühe riigi sisese protsessiga, mida peaks analüüsima võrdleva poliitika reeglistiku järgi. Või 11. september 2001, kus mängus polnud ju riiki, vähemasti teiselt poolt – kuid just riigid on need, mille tegevus rahvus-vahelisel areenil moodustab suure osa rahvusvahelisest poliitikast.

Akadeemilises õppes saavad kokku erinevate arusaamade esindajad. Tegelikult – akadeemilise õppe üheks eesmärgiks ongi nende erinevate esindajate arusaamade esitamine. Üldistatult mahuvad need arusaamad vähemasti kolme tasandi alla, esitame need alates laiemalt kitsamale.

1. Rahvusvahelised suhted on taandatavad poliitilistele ja moraalsetele probleemidele, millega inimkond silmitsi seisab. Viimase aja võrdlemisi