Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 32

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

Rein Toomla, Raul Toomla, Andres Kasekamp

Rahvusvaheliste suhete analüüs tugineb neljale üksteisega tugevamalt või nõrgemalt seotud osisele. Üldiselt ollakse veendutud, et kogu selle prot-sessi keskmes on teooria, mille abil on võimalik teha järeldusi seni toimu-nust ning prognoosida edasist arengut. Teooria kujunemine ja tema abil rahvusvaheliste suhete tõlgendamine sõltub paljuski uurimismeetodist ehk teisisõnu, mida võetakse ette kogu selle protsessi algelemendi faktiga?

Need kolm analüüsi koostisosa on lahutamatult seotud – ei ole võima-lik iseloomustada teooriat, kui me ei tea, millist uurimismeetodit peavad kõige tõhusamaks õpetlased, kes peavad ennast kuuluvaks ühte või teise teoreetilisse koolkonda. Samuti pole võimalik välja jätta fakti – õieti küll faktide valimise mehhanismi. Erinevad teooriad võtavad analüüsi aluseks erinevad faktid. Kuid ei tasu arvata, et tegemist oleks ühesuunalise liik-lusega – faktid mõjutavad nii uurimismeetodite kujunemist ning täiustu-mist kui ka teooriate elujõulisust.

Neist kolmest osisest mõnevõrra eemal asub rahvusvaheliste suhete analüüsi tasand. Selle eripära seisneb teatud universaalsuses – kui eri-nevad teooriad tõlgendavad rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse eri moodi, siis on nad enam-vähem üksmeelselt veendunud, et maailma saab nende protsesside toimumiskoha alusel jagada erinevate tasandite vahel. Kuid sarnasus arusaamades raamistiku kohta ei too kaasa sarnasust sellel või teisel tasandil toimuva kohta.

Pärast järgmisel leheküljel toodud joonist, kus on kokku pandud eel-nevalt esitatud osised, vaatleme neid eraldi ja ka sügavamalt. Järjestuse aluseks on liikumine lihtsamalt osiselt keerulisemate poole.

(1) Fakt → (2) Uurimismeetod → (3) Teooria

Pärast nimetatud kolme osist jõuame analüüsi viimase komponendini – (4) Tasand. Selles peatükis on esitatud eeltoodud käsitluse pisut lõhutud