Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 44

45

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

b) Juhtumi analüüs

Juhtumi analüüsil minnakse süvitsi ühte konkreetsesse juhtumisse ning püütakse sellest võimalikult täpselt aru saada. Juhtumi analüüse tehakse väga erinevatel eesmärkidel. Kõige lihtsamaks võimaluseks on lihtsalt mõne sündmuse või olukorra detailne ja põhjalik kirjeldamine. Minnes kirjeldusest edasi, saab eristada juhtumi analüüsi kui mingi protsessi jäl-gimist (ingl process-tracing). Selle käsitluse mõte on uurida põhjuslikke seoseid mõne üldisema uuringu sees ning esile tuua täpsed põhjus-taga-järg-seosed. Teine grupp juhtumi analüüse on seotud teooriaga. Juhtumit võib kasutada illustreerimaks loodavat teooriat. Sellisel juhul pakub uurija mingile nähtusele uudse seletuse ning illustreerib seda konkreetse juhtu-miga. Sarnaselt võib illustreerida ka uue kontseptsiooni loomist. Juhtumi analüüsi saab kasutada ka teooria kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Juhtumi analüüs on abiks ka nähtuste tõlgendamisel. Seda võib vaja minna, kui olemasolevat teooriat hakatakse kohaldama mõnele uuele valdkonnale. See aitab olemasolevat käsitlust täpsustada ja parandada. Lisaks nn tavaliste juhtumite uurimisele teooria testimisel saab juhtumi analüüsi kohaldada eriliste juhtumite käsitlemiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks hälbivad või äärmuslikud juhtumid – erindid (ingl outlier).

c) Võrdlev meetod

Võrdleva meetodi puhul vaadeldakse kahte või rohkemat juhtumit ning analüüsitakse nende erinevusi ja sarnasusi. Võrdlev meetod ongi väikese hulga juhtumite süsteemne analüüs. Võrdlevat meetodit sobib kasutada siis, kui statistilise uuringu jaoks pole piisavalt juhtumeid, kuid juhtumi analüüsi tarbeks on neid jällegi liiga palju.

Klassikalise võrdleva meetodi lõi John Stuart Mill 19. sajandil. Prae-guseks on sellest saanud sarnase süsteemi meetod (Most Similar Systems Design – MSSD) ning erineva süsteemi meetod (Most Different Systems Design – MDSD). Esimese puhul vaadeldakse juhtumeid, mille sõltuma-tud muutujad on sarnased, kuid sõltuvad muutujad erinevad. See annab võimaluse leida mõni uus sõltumatu muutuja, mis selle erinevuse põhjus-tab. Teise puhul vaadeldakse võimalikult erinevaid, kuid sarnase sõltuva muutujaga juhtumeid. Siin on võimalik leida juhtumitel mõni läbiv sar-nasus, mis võiks olla sõltuva muutuja põhjustajaks.

Lisaks konkreetse põhjuse leidmisele võib võrdleva meetodi abil leida ka muutujate kombinatsioone. Sellisel juhul võetakse appi formaalse loo-gika võtted. Tuntuim meetod, mille puhul seda tehakse, on Qualitative Comparative Analysis (QCA). Meetodi puudused ilmnevad olukorras,