Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 47

48

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

selles raamistikus ka pädev. Buzan ja Little (2000) võtavad aluseks Waltzi liigituse ning lisavad sinna allsüsteemi ja allüksuse tasandi. Üksus vastab Waltzi riigitasandile, kuid et Buzan ja Little lähevad oma analüüsis kau-gele ajalukku, siis nad ei leia, et üksuse tasandit iseloomustab ainult riik. Teised autorid näevad lisaks neile veel spetsiifilisemaid tasandeid. Näiteks Viotti ja Kauppi (2013) toovad sisse grupi tasandi, Joyce Kaufman (2015) ühiskondliku tasandi. Allpool vaatame kõiki tasandeid ükshaaval.

Rahvusvahelise süsteemi tasandil tulevad riikide käitumist mõjutavad tegurid kas riikidevaheliste suhete mustritest või süsteemi struktuu-rist, mis riikide käitumist piirab. Analüüs sellel tasandil ei võta arvesse riikide omapära ega riigijuhtide isiksuseomadusi. Rahvusvahelisest süsteemist räägime pikemalt vastavas peatükis (VI ptk ).

Allsüsteemi tasandiks peetakse enamasti regioone. Üldiselt on käsitlu-sed siin sarnased süsteemi tasandi omadega, ainult süsteem on piira-tud mingi konkreetse geograafilise ruumiga ega hõlma tervet planeeti Maa.

Riigi (üksuse) tasandi puhul tulevad riigi käitumist seletavad muu-tujad riigist seest. Arvesse tuleb võtta poliitilise süsteemi struktuuri ja iseloomu. Näiteks, kas tegemist on demokraatliku või autoritaarse valitsemisega. Rahvusvahelist poliitikat silmas pidades on nende kahe valitsemisviisi peamine erinevus otsustamises ja seda ennekõike kahes tähenduses. Esiteks, demokraatlik valitsemine eeldab pidevaid arute-lusid, ka välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Arutelud võtavad aega ning seetõttu pole alust loota seesuguste valitsuste kiirele reageerimisele. Autoritaarsed režiimid suudavad otsustada kiiresti, kuid selle tõttu on nende poliitika suuresti prognoosimatu – ühel het-kel võib olla tegemist liitlasega, järgmisel momendil vaenlasega. Klas-sikalised näited – NSV Liidu ja Saksamaa poliitika enne II maailma-sõja puhkemist. Teine oluline tahk – teoreetilises mõtlemises praktika kaudu kinnitust leidnud arusaam, et demokraatiad üksteisega ei sõdi. See teadmine süvendab stabiilsust, samas kui autoritaarsete valitsuste käitumine sunnib ettevaatlikkusele.

Allüksuse tasandil otsime samuti muutujaid riigi seest, mitte enam riigi enda struktuuridest, vaid erinevatest toimijatest, kes võivad riigi poliitikat mõjutada. Siin me saame eristada kolme käsitlust.

1. Geograafiline. Riikide haldusterritoriaalsed üksused kui toimijad rah-vusvahelistes suhetes. Üldiselt on välisriikidega suhtlemine keskvõimu