Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 43

44

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

Kvantitatiivsetele meetoditele on iseloomulik vaatluste numbriline esin-damine ja töötlemine selleks, et kirjeldada ja seletada nähtust, mida need vaatlused peegeldavad. Selleks tuleb muutujad operatsionaliseerida, neid on vaja kuidagi mõõta. Kvalitatiivsed uurimused on Babbie järgi sellised, kus on tegemist mittenumbrilise vaatluste uurimise ja tõlgendamisega saamaks teada sügavaid tähendusi ning suhtemustreid. Kvalitatiivsed meetodid jagunevad omakorda kaheks – juhtumi analüüs ning võrdlev meetod.

Peamine kvantitatiivne meetod on statistika, mis sisaldab palju eri-nevaid võimalusi olenevalt andmestikust. Statistikas antakse tunnustele arvväärtus ning arvutatakse, kui palju ühe sõltumatu muutuja suurene-mine toob kaasa sõltuva muutuja muutuse. Et kvantitatiivse meetodi ees-märgiks on näidata muutujate seoseid, siis on juhtumeid palju. See pär-sib ka meetodi kasutamist rahvusvaheliste suhete uurimisel, sest siin on juhtumite arv küllaltki piiratud. Maailmas on 200 riigi ümber ja see seab juhtumite hulgale piirid. Üheks rahvusvaheliste suhete valdkonnaks, kus saab kasutada edukalt kvantitatiivseid meetodeid, on poliitökonoomia.

Näide: kvantitatiivne analüüs

Chiozza (2002) testib Samuel Huntingtoni tuntud raamatu „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” empiirilist paikapidavust. Artiklis on sõltuvaks muutujaks kahe riigi vaheline konflikt, mida mõõdetakse on-ei ole skaalal. Sõltumatuteks muu-tujateks on muuhulgas kuulumine erinevatesse tsivilisatsioonidesse, režiimi tüüp ja riikide kaugus. Chiozza annab kõikidele muutujatele numbrilise väär-tuse ning loob statistilised mudelid mõõtmaks iga sõltumatu muutuja mõju sõl-tuvale. Autor leiab, et kuulumine erinevatesse tsivilisatsioonidesse ei suurenda tõenäosust, et riik võib mõne teise konkreetse riigiga konflikti sattuda.

Mudel 1

Mudel 2

Muutuja

Kordaja

p

Kordaja

p

Tsivilisatsioonidevahelisus

-0,643

0,016

-2,203

0,001

Külma sõja järgne periood

-0,853

0,001

-0,874

0,021

Erinev Külma sõja blokk

0,805

0,000

0,428

0,223

Piir riikide vahel

2,800

0,000

2,325

0,000

Režiimi tüüp

-0,056

0,000

-0,103

0,000

Moderniseerumine

4,703

0,000

4,667

0,003

Väljatoodud regressioonitabelis (siin on ainult osa Chiozza tabelist) saab näha, et tsivilisatsioonidevahelisus näitab negatiivset seost, olles statistiliselt oluline (p-väärtus).