Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 26

27

I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?

facto riigid olulised toimijad – nt Taiwan etendab olulist rolli mandri-Hiina ja USA vahelistes suhetes, Transnistria teeb sama Moldova ja Vene-maa puhul. Kuid seesuguseid riike pole kuigi palju, kõigest kümmekond, ja neid pole võetud ÜRO liikmeks.

Alates 1960. aastatest on teoreetilistes käsitlustes rahvusvahelistes suhetes toimijate hulka vaadeldud palju laiemana. Lühiülevaade neist on esitatud allpool, tuues näidetena välja uute toimijate markantsemad rahvusvahelistesse suhetesse sekkumiste juhtumid.

Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse tavapäraselt kaheks, eristades valitsustevahelisi ja valitsusteväliseid organisatsioone. Kõige tuntum valitsustevahelise organisatsiooni näide on ÜRO. Tema ühe koostisosa – Julgeolekunõukogu – otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Kuid seda kohustuslikkust võivad Julgeolekunõukogu alalised liikmed muuta veto abil kehtetuks. Selline käitumine on aeg-ajalt tekitanud riikide suhetes paksu verd. Venemaa otsus vetostada ÜRO sekkumine Süürias 2011. a on viinud olukorrani, kus ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt USA koos paljude teiste riikidega on Süüria kodusõjas sõjalises tegevuses erineval poolel.

Selliseid valitsusväliseid organisatsioone, kelle peamiseks tegevus-valdkonnaks on rahvusvaheline poliitika, leiab ennekõike inimõigus-tele pühendunud ühenduste seast – Rahvusvaheline Punane Rist, Amnesty International, Human Rights Watch jne.

Hargmaised korporatsioonid – eestikeelses teaduskirjanduses on kasutatud ka niisuguseid termineid nagu rahvusvahelised korporat-sioonid ja paljurahvuselised korporatsioonid – on sellised tootmis-ettevõtted, mille tegevus toimub ühel ajal mitmes riigis. Niisuguste ettevõtete sekkumine poliitikasse on kestnud sajandeid. Ajaloost on teada, et Briti Ida-India Kompanii oli selleks jõuks, mis allutas India Briti ülemvõimule. Hilisemast ajast on tuntud näide, mis on seotud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse valitsuse poolt 1956. a ning sellele järgnenud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli agres-siooniga Egiptuse vastu.

Rahvusvahelistest poliitilistest organisatsioonidest on vast kõige tun-tumad Euroopa Parlamendis tegutsevad erakonnad. Nii on Euroopa Liidu liikmesriikide konservatiivsed ja kristlik-demokraatlikud erakonnad koondunud Euroopa Rahvaparteisse ja sotsialistlikud ning sotsiaaldemokraatlikud parteid Euroopa Sotsialistlikusse Par-teisse. Ilmselt kõige markantsem näide Euroopa parteide sekkumi-sest oma liikmesparteide ja seega ka liikmesriikide siseasjadesse on seotud Austria Rahvaparteiga. 1999. aastal moodustas see erakond