Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 41

42

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

kokkupõrge?” – siinkohal on otstarbekas juhtida tähelepanu küsimärgile nii originaalis kui ka tõlkeversioonis. Hiljem on Huntington tunnistanud, et „[ü]kski minu Foreign Affairs’is avaldatud artikli eraldivõetud väide ei pälvinud rohkem kriitikat kui „Islami piirid on verised” (Huntington, 1999, 329). Samuti tunnistab autor, et artikliversioonis esitatud järeldus oli tehtud pinnapealse ülevaate põhjal (Samas, 329). Monograafias esitab ta selle hüpoteesi kohta täpsustatud seisukohad.

Näide. Hüpoteesi püstitamine

Huntington (1999) esitab oma põhiväiteks, et islami piirid on verised.

Täpsustatud hüpotees: Kui maailmapoliitika makro- või globaalsel tasandil on esmase tähtsusega tsivilisatsioonide kokkupõrge lääne ja ülejäänud maailma vahel, siis mikro- või lokaalsel tasandil on selleks kokkupõrge islami ja ülejää-nute vahel (Samas, 325).

Tõestus algab ajaloost, mille abil Huntington tuletab lugejale meelde mine-vikus toimunud konflikte islami ja muudesse tsivilisatsioonidesse kuuluvate rahvaste vahel Euroopas, Venemaal, Lähis-Idas, Indias, Ida-Aasias ja Aafrikas. Edasi tullakse raamatu kirjutamise aega ning minnakse tunduvalt konkreet-semaks. Mitmetele eriuurimustele toetudes esitatakse aastate 1993–1994 kohta järgmised näitajad:

1) tsivilisatsioonidevahelisi konflikte – kokku 30, neist islami sekkumisel 11;

2 tsivilisatsioonisiseseid konflikte – kokku 20, neist islami tsivilisatsioonis 15;

3) kõik kokku – 50 konflikti, neist islamiga seotud 26. (Samas, 328).

Üldiselt on hüpoteesil kaks poolt. Tavakeeles me võime nimetada neid põhjuseks ja tagajärjeks – riikidevaheline kaubandus (põhjus) põhjustab konfliktide vähesuse (tagajärg). Sotsiaalteadustes kutsutakse neid muu-tujateks. Põhiliselt on muutujaid kahesuguseid – sõltumatud ja sõltuvad. Sõltuv muutuja on see, mida püütakse seletada, sõltumatu muutuja on põhjus. Samas tuleb siinkohal olla põhjuslikkusega ettevaatlik. Sotsiaal-teadustes üldiselt ja rahvusvahelises suhetes täpsemalt ei pruugi põhjus-likkus olla nii üksüheselt tuvastatav kui loodusteadustes. On ka kolman-dat sorti muutujaid, mis kas võimendavad või vähendavad sõltumatu muutuja mõju. Neid nimetatakse tihti sekkuvateks muutujateks. Sellised on muutujad, mis ise tagajärge kaasa ei too, kuid mille olemasolu võib käivitada sõltumatu muutuja.