Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 34

35

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

võimalik eri moodi tõlgendada ning seetõttu pole nende alusel võimalik teha ka üldistusi. Faktide erinev tõlgendamine on tuttav ka Eesti poliiti-lisest ajaloost – 17. juuni 1940 tähistab ühe tõlgenduse järgi Nõukogude okupatsiooni algust, teise tõlgenduse alusel on see kuupäev sotsialistliku revolutsiooni alguseks Eestis. Ühe tõlgenduse järgi on tegemist rahvus-vahelistesse suhetesse puutuvaga (okupatsioon), teine tõlgendus rõhutab vastasseisu olemasolu riigi sees (sotsialistlik revolutsioon).

2. Tunnus

Lähtume siiski arusaamast, et fakti taga on selle tõsikindlus. Kuid edasise käsitluse tarbeks ei piisa üksikfaktidest või faktide suvaliselt kujunenud kogumist – faktid tuleb kujundada andmestikuks. Seda tehakse nii tea-duses tervikuna kui ka rahvusvaheliste suhete uurimisel tunnuste alusel. Teadusmetodoloogias eristatakse kolme tunnuste põhitüüpi – arvtun-nused, järjestustunnused ja nominaaltunnused. Rahvusvaheliste suhete käsitlusel on suurem tähtsus arvtunnustel.

1. Arvtunnuste alla mahub mitmekesine hulk andmeid, mida on või-malik esitada arvuliselt. Alljärgnevalt on esitatud faktid, mis on mõnede riikide väliskaubanduse iseloomulikuks tunnuseks. Neid tunnuseid võib esitada eri moodi – näitena on toodud väliskaubanduse andmed tabelina ja tulpdiagrammina.

Ekspordi osatähtsus (%) riikide SKT-s aastatel 2009–2012

Riik

2009

2010

2011

2012

Austraalia

23

20

21

21

Eesti

64

79

91

91

Hiina

27

29

29

27

Saksamaa

42

48

51

52

USA

11

12

14

14