Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 28

29

I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?

mis tingib ka ülejäänud toimijate kõige tõenäolisema kadumise. Need julgeolekusuhted toimivad sõja ja rahu, koostöö ja konflikti kontekstis.

Piiriülene suhtlus – võib olla tunnuslik kõikidele eespool esitatud toi-mijatele. Riikide puhul saame rääkida diplomaatiast, aga ka konflik-tidest. Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kaubandust, transporti, kommunikatsiooni ja paljusid muid valdkondi. Hargmai-sed korporatsioonid laiendavad tootmist ja vahetust, indiviidid kul-tuurilist suhtlust, turismi.

Globaliseerumise alla mahuvad praktiliselt kõik eelmises punktis väljatoodud tegevused, kuid nüüd juba tunduvalt mastaapsemas, üle-maailmses haardes. Neile saab lisada mõned spetsiifilised valdkon-nad – siin olgu näidetena nimetatud rahandus ja keskkonnaprob-leemid.

3. Kui me hakkame otsima põhimõtteid, mida silmas pidades erinevad toimijad käituvad, siis ennekõike tuleb arvestada, et see käitumine toi-mub anarhilises keskkonnas. Tänane maailm ei ole muidugi sellises ole-kus, nagu ta oli veel sajand tagasi. Rahvasteliidu loomisega 1919. a astuti tugev samm anarhiast korrastatuse poole. Anarhia pole küll kuhugi kadunud, kuid enam pole ta kaootiline. Toimijad tegutsevad loomulikult oma huvides, kuid selle kõrval tuleb järjest tugevamini arvestada teiste huvidega. Seda teiste huvidega arvestamist kindlustavad peamiselt kaks suundumust.

Eetika rahvusvahelistes suhetes – kindlasti ei saa väita, et kõik maa-ilma riigid ja teised rahvusvahelises elus osalevad toimijad jagaksid samu eetilisi põhimõtteid, kuid samuti oleks alusetu väita, et neid põhimõtteid üldse ei jälgita. Kui me eeldame, et rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks normiks on vastastikune kasu, siis eetilise põhimõt-tena võiks see olla sõnastatud järgmiselt: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse”. Arvatavasti on niisuguse üldprintsiibiga kõik toimijad nõus, iseasi kui palju sellest konkreetsetel juhtudel kinni peetakse.

Rahvusvaheline õigus ideaalis tsementeerib need eetilised põhimõt-ted. Seda silmas pidades saaksimegi väita, et ÜRO põhikirjas sätes-tatud eetilised põhimõtted on muutunud kõikide toimijate tegevuse aluseks. Kuid samas on oluline ka teada, et rahvusvahelisel õigusel puudub efektiivne sunnimehhanism, mille abil saaks korrale kutsuda neid, kes ühel või teisel viisil neid põhimõtteid eiravad. Aga jällegi – sajand tagasi polnud fikseeritud isegi neid põhimõtteid.