Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 33

34

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

variant – et rahvusvaheliste suhete analüüsil kasutusel olevaid teooriaid on mitu, siis on neile pühendatud selle õpiku järgnev, III peatükk.

Joonis 1. Rahvusvaheliste suhete analüüsi üldskeem.

Allikas: autorite koostatud

1. Fakt

Arusaam faktist on tavakäsitluse kaudu juurdunud sügavalt meie tead-vusesse – selline asjaolu võiks välistada sügavama arutelu fakti olemuse üle. Kuid erinevates käsitlustes erineb ka suhtumine fakti. Üldistatult on tegemist kahe suuresti vastandliku arusaamisega.

1. Enamik käsitlusi suhtub fakti nii, nagu seda määratletakse teatme-teostes – näiteks ENE 2. köide, 1987 märgib, et fakt on „tõsikindel üksik-teadmine ... kogemuslikult tuvastatav, üldjuhul kvantitatiivselt üldistav alginformatsioon sotsiaalse reaalsuse kohta. Fakt võib olla sündmus, tunnus, tegevus, suhe või nähtus, mis on fikseeritud statistiliselt või eri-menetlustega”. Sellises tähenduses võime olla kindlad, et rahvusvaheliste suhete käsitlemisel on võimalik leida fakte. Nii võivad faktid olla maa-ilmamajanduse kaubandusvood, konfliktides osalevate sõjajõudude suu-rused, riikide iseseisvumisdaatumid, rahvusvaheliste organisatsioonide eelarved jne. Kuid edasises analüüsis kasutatavad faktid ei tohi olla suva-liste andmete kogumid, neil peab olema korrastatus – on see siis ajaline järgnevus, sarnasus, võimalus paigutada neid kindlatesse raamidesse. Kui oletada, et kõik faktid on ainulaadsed, siis satume maailma edasisel sele-tamisel raskustesse.

2. Üks rahvusvaheliste suhete teooriaid – postmodernism – suhtub faktidesse teisiti, vaidlustades tavaliselt nende tõsikindluse. Fakte on

On objektiivselt olemas

FAKT

Pettekujutlus

UURIMIS-MEETODID

TÕLGENDUSED

ANALÜÜSI TASANDID

Uurimisprogramm

Teooriad

Seletav

Normatiivne

Tõlgendatav

Indiviid

Grupp, ühiskond, riik

Süsteem

Traditsioonilised

Positivistlikud

Postpositivistlikud

Kvantitatiivsed

Kvalitatiivsed