Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 42

43

II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

Näide: muutujad

Michael Brecher, „Crises in World Politics: Theory and Reality”, 1993

Näites toodud muutujad pärinevad rahvusvahelise konflikti puhkemisfaasi analüüsist. Seletame siinkohal lahti ainult esimestena esitatud muutujad – nii sõltumatud (struktuurimuutujad süsteemimuutujate grupis), sekkuvad kui ka sõltuvad.

1. Struktuurimuutujate aluseks on käsitlus jõudude tasakaalust. Maailm võib olla unipolaarne, bipolaarne ja multipolaarne. On veel teisi võimalusi, kuid need võime praegu rahumeeli kõrvale jätta. Kui maailmas toimub üleminek näiteks bipolaarsest maailmast unipolaarsesse – nagu see Brecheri uurimuse valmimise ajal toimuski –, siis võib see muutus kaasa aidata konflikti puhkemise võima-likkusele.

2. Niisugune jõudude tasakaalu muutus võib kaasa tuua kõige tavalisemad polii-tilised hirmud – heaolu languse, territooriumi murenemise, poliitilise režiimi muutumise ning seda nimekirja annab veelgi pikendada. Siin on nad esitatud kui väärtushirmud.

3. Teine sekkuv muutuja – lõhkuv tegevus – on seotud poliitilise otsustamisega. Eliit ei suuda olla konsensuslik, otsustajate vastasseisud süvenevad ning sealt võib jõuda konflikti puhkemisse.

4. Konflikti puhkemine ongi selle analüüsi sõltuv muutuja.

Sõltumatud muutujad

Sekkuvad muutujad

Sõltuvad muutujad

Süsteemimuutujaad

Struktuur

Tasand

Suhtlusmuutujad

Kestvus

Võimelisus

Režiim

Kaugus

Tegevus

Iga

Režiimi kestvus

Suurus

Väärtus-hirmud

Lõhkuvad tegevused

Puhkemine

Algatamine

Haavatavus

a) Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod

Positivistlikus uurimises on võimalik eristada kahte suuremat mee-todite rühma – kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed. Earl Babbie (2010) järgi on nende peamiseks erinevuseks vaatluste numbriline esitamine.