Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 48
Оглавление49
II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?
pärusmaa, kuid mitte alati. Näiteks erinevad piiriülesed suhtlusviisid võivad hõlmata riigisiseseid üksusi. Samuti on vahel föderaalsetes rii-kides föderatsiooni subjektidel õigus mingis ulatuses välissuhtluseks. Küll formaalselt, aga näiteks sobivad Ukraina ja Valgevene NSV, kes olid ÜRO asutajaliikmed.
2. Teiseks võib välja tuua grupitasandi. Grupi võivad moodustada otsus-taja lähimad nõunikud, kuid selleks võib olla ka mõni välispoliitilistel arengutel silma peal hoidev huvigrupp. Grupp võib olla oma seisu-kohtades enam-vähem üksmeelne – huvigrupp võikski olla seesugune näide, kuid ta võib olla ka teravalt lõhestunud. Niisuguse grupi kõige ilmekam näide on parlament, kus arusaamad lahenduskäikude otsin-gutel võivad olla risti vastupidised. Omaette küsimus grupi tasandil otsustamistel võib olla vahekord isiku tasandiga – tegelikus poliiti-kas sageli ettetulev riigipea või valitsusjuhi ja teiselt poolt parlamendi vastuolu. Samasse kategooriasse mahub ka poliitikute ja valitsus-bürokraatia vastuolu . Bürokraatia rolli rahvusvaheliste suhete kujun-damisel ehk teisisõnu – välispoliitilisel otsustamisel – seletavad lahti mitmed mudelid alates 1950. aastastest kuni tänaseni. Nende hulka kuuluvad näiteks organisatsioonilise protsessi mudel ja bürokraatliku poliitika mudel.
3. Samuti võime eristada riiki ühiskonnast, mis annab meile ühiskond-liku tasandi. Et tegemist on väga mitmetahulise analüüsitasandiga, siis saab ühiskondliku tasandi mõju mõõta mitmete tunnuste alusel.
Ühiskonna majanduslik struktuur – eeldatakse, et turumajanduslikud ühiskonnad on rohkem koostöövalmis, riigikapitalistlikud ja tugeva plaanimajandusliku kallakuga riigid võivad eelistada isolatsionistliku-mat ja autarkilisemat poliitikat. Äärmuslikematel juhtudel võib maa-ilm jaguneda üksteisega vaenutsevateks majandussüsteemideks – nagu juhtus Külma sõja aegadel, mil sotsialistlik maailmasüsteem vastandas ennast teravalt turumajanduslikule maailmale.
Ühiskonna avalik arvamus on midagi, mida riigijuhid arvestavad. Siiski tuleb silmas pidada, et avaliku arvamuse arvesse võtmine saab toimuda demokraatlikemates riikides. Avalik arvamus võib muutuda tähtsaks näiteks siis, kui riik kavatseb võtta endale kohustusi rahvus-vahelisel areenil. Samuti on avalikku arvamust uuritud konkreetsete sündmuste puhul. Arvamust saab küsida rangelt formaalselt, näiteks referendumitega või valitsustele mittesiduvate küsitlustega. Esimese valdkonna näiteks on kaks rahvahääletust, mille tulemusena Norra ei