Читать книгу Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse - Maria Malksoo - Страница 18

19

I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?

sajandi jooksul lisanud tähenduse nii rahvuse kui ka riigi näol. Omadus-sõnaline vorm tähendabki üldjuhul riiklikku, seega on internatsionaal-sed suhted kõigepealt riikidevahelised suhted. Slaavi keeltes on tavaliselt tegemist tõlkega ning neis on säilinud sõna rahvas, vene keeles näiteks международные отношения – rahvastevahelised suhted. Ka eestikeelne väljend – rahvusvahelised suhted – on tõlge, kuid meie ei ole tõlkinud algse ladina sõna, vaid selle vormi, kus ta tähendas juba rahvust. Samas ei pruugi sõna rahvusvaheline tähendada alati riiki, näiteks väljendis rah-vusvaheline keel on tugevam just rahvusega seonduv etniline külg.

Kuid akadeemilistes käsitlustes ei tähenda rahvusvahelised suh-ted ainult riikidevahelisi suhteid. Siia alla mahuvad enam-vähem kõik kontaktid ja vastastikused tegevused vähemalt kahe ühiskonna toimiva ühenduse vahel. Olümpiamängud on osa rahvusvahelistest suhetest, seda peegeldab kasvõi nende organiseerija ametlik nimetus – Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Kuid ka Eesti–Soome jalgpalli maavõistlus on osake rahvusvahelistest suhetest. Samuti kuuluvad rahvusvaheliste suhete alla kõikvõimalikud paljudest riikidest pärit osalejatega teaduskonverentsid, kultuurifestivalid ning seda loetelu annab päris pikaks venitada. Tavali-selt ei paku akadeemilisele maailmale, kes tegeleb riikidevaheliste suhe-tega, selline käsitlus kuigi suurt huvi. Mõnikord see huvi siiski tekib – kui esialgu mittepoliitiliste ühenduste koostöös hakkab ilmnema midagi poliitilist. 1980. aastate teisel poolel said populaarseks Hea Tahte män-gud – mõeldud leevendamaks olümpiamängude boikoteerimisest ja üldse Külma sõja tekitatud pingeid. Olümpiamängude boikoteerimine on läbi aegade teravdanud ka riikidevahelisi suhteid.

1.3. Mis ei ole rahvusvahelised suhted?

Piiri tõmbamine protsesside vahele, mida peetakse rahvusvaheliste suhete alla kuuluvateks ja mida mitte, on üsna keeruline. Tavapäraselt jäävad välja riikides eraldi võetuna toimuvad – need mahuvad akadeemilise maailma jaoks võrdleva poliitika uurimisraamidesse. Kuid ka siin on erandeid. Nii on eriti viimasel ajal arvatud, et rahvusvahelised suhted on tingitud sellistest riigisisestest tegevustest, mis avaldavad mõju rah-vusvahelisel areenil (vt nt Kaufman, 2013). Osaliselt on sellist käsitlust tunnistatud ka varasematel aegadel – nii näiteks riigivõimu poolt vas-tuvõetud otsused välis- või majanduspoliitikas võivad kuuluda rahvus-vaheliste suhete alla, kui nad on tõepoolest väljapoole suunatud – näiteks tunnustada või mitte tunnustada äsja tekkinud riiki või kehtestada või