Читать книгу Murdeajastu - Marko Mihkelson - Страница 12

SRÜ hiljutine tippkohtumine Minskis näitas veel kord, et Moskva on otsustanud alustada taas maade kogumist ja endise liitriigi (impeeriumi) taastamist. Seejuures on sümboolne, et esimene tõsine samm selles suunas astuti Valgevenes. Mäletatavasti tehti Nõukogude Liidu laialisaatmisotsus 8. detsembril 1991 just sealsamas, Valgevene ürgmetsas.

Vaevalt neli aastat pärast otsustavat lahkulöömist on taas hakatud mõtlema ühinemisele ja uue liitriigi loomisele. Kui veel mõni aeg tagasi kinnitati Moskvast, et Venemaa ei ole huvitatud liidu taasloomisest, siis nüüd on need jutud ununenud ning kihk „suure venna” rolli reanimeerimise järele on varasemad kõhklused alla surunud.

Varem toetas Venemaa endiste liiduvabariikide ühinemist vaid teoreetiliselt, sest ideede praktiline teostamine näis olevat väga kulukas. Eeskätt hoidis Vene poliitikuid tagasi teadmine, et ühinemisega tõmmatakse Venemaa orbiiti nõrga majandusega riigid, kelle doonoriks peaks Moskva seejuures paratamatult saama.

Ometi on see kartus nüüdseks kadunud. Eks suurel määral tõuka Venemaa poliitilise eliidi tegevust tagant lähenevad valimised. Kremlil tuleb möödapääsmatult arvestada suurema osa elanikkonna nostalgiaga Nõukogude Liidu järele.

Läinud aasta septembris avaldas Venemaa Föderaalne Välisluureteenistus ettekande olukorrast SRÜ ruumis ning esitas seejuures kolm võimalikku arengustsenaariumit. Moskvale meelepärasema lõpptulemusena nähti integratsiooni süvenemist ja uue liitriigi loomist.

Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin ütles reedese tippkohtumise lõpul otse, et liit taastatakse. Seejuures tehtavat seda „normaalsete, tsiviliseeritud ja turumajanduslike printsiipide” alusel. Tšernomõrdin lisas veel, et ühinemisega ei sattuvat ohtu ühegi riigi suveräniteet.

Venemaa on asetanud uue liitriigi loomisel pearõhu majandusintegratsiooni ja sõjalise koostöö tõhustamisele. Mida see tegelikkuses tähendab, näitab Venemaa ja Valgevene vahel sõlmitud tolliliit, millega aasta lõpuks peaks ühinema ka Kasahstan.

Tolliliit näeb ette reformide koordineerimist, rahvusliku seadusandluse ühtlustamist, valuutaturgude organiseerimise ühiste reeglite kehtestamist, kolmandate riikide suhtes teostatava välismajandusliku tegevuse kooskõlastamist, piiride kaotamist tolliliidu osaliste vahel ning nn välispiiride ühist efektiivset kaitsmist, liidu osapoolte sõjaväeobjektide vastastikust kasutamist.

Täiesti ilmne, et sellised tingimused annavad Venemaale võimaluse täielikult haarata oma kontrolli alla tolliliiduga ühinenud endised liiduvabariigid. On ju välistatud, et Moskva hakkaks oma seadusandlust kohandama vastavusse Valgevene omaga. Selge, et hoopis Minskil tuleb joonduda nende nõudmiste ja tingimuste järgi, mis seatakse ette Venemaa pealinnast.

SRÜ tippkohtumine siiski annab samas lootust, et mitte kõik riigid ei satu kohe Venemaa sülelusse. Igatahes jätkab Ukraina endiselt oma joone ajamist ning jääb edasi otsustavaks vastukaaluks Venemaa kasvavatele ambitsioonidele.

Venemaa presidendi Boriss Jeltsini ja Ukraina presidendi Leonid Kutšma lühike kohtumine Minskis ei andnud mingeid tulemusi. Kumbki pool jäi enda juurde. Moskva on Kiievi näol leidnud endale tõsise komistuskivi ning tõsisemast liitumisprotsessist võib tegelikult rääkida alles siis, kui Moskva suudab just selle takistuse ületada.

Uuest ühinemisliikumisest on esialgu välja jäetud kolm Balti riiki, kuid see ei tähenda veel, et Moskvas oleks meid unustatud. Pole välistatud, et uue liidu tugevnemisel, eriti aga pärast seda, kui Ukraina näitab Venemaale kas või vähemalgi määral valget lippu, algab meie vastu hoopis uus survelaine.

Kogu see protsess ei ole kaugeltki esimene Moskva algatatud maadekogumine endise Vene impeeriumi aladel. Viimati leidis midagi sarnast aset Nõukogude Liidu loomisel 1920. aastate algul. Siis rajatud liit püsis vaevalt inimpõlve. Eks aeg näitab, kui edukas on Moskvale seekordne maadekogumine.

1 Postimees, 31. mai 1995. [ ↵ ]