Читать книгу Murdeajastu - Marko Mihkelson - Страница 9

Lääne suhted Moskvaga on pandud proovile[1.]

Оглавление

Vene Föderatsiooni Välisluureteenistus avaldas eile ametliku ettekande „Venemaa ja SRÜ: kas Lääne seisukoht vajab korrigeerimist?”. Selle tutvustamiseks andis pressikonverentsi luureteenistuse ülem Jevgeni Primakov.

Primakovi sõnul on tegemist väga tähtsa probleemistikuga, mis otseselt puudutab Venemaa julgeolekut ja rahvuslikke huve. Luureülema väitel on ilmselge, et endise Nõukogude Liidu territooriumil arenevad reintegratsiooniprotsessid. Samas näitavad luureandmed, et lääneriigid on seejuures korduvalt avaldanud kartust selle tagajärgede üle ning üldse on neile iseloomulik negativistlik hoiak selles küsimuses.

Viimane on tingitud eeskätt kartusest, et reintegratsiooni süvenedes kaotavad senised riigid oma suveräänsuse ning demokraatlike ümberkorraldustele pannakse piir. Primakov ütles, et sellistel oletustel ei saa olla mingit reaalset alust.

Luureülema arvates ei ole noorte riikide puhul karta suveräänsuse kaotamist, sest see on jõudnud seal juba tugevalt juurduda. Seda kinnitavad luureülema sõnul kas või hiljutised poliitilised muudatused Ukrainas ja Valgevenes, kus võimule tulid küll ühinemismeelsed jõud, kuid kes samal ajal ei ole nõus loovutama riigi suveräänsust. Primakovi meelest ei ole praegu olemas ühtki tõsist poliitilist jõudu, kes sooviks taastada riikide liidu selle endisel kujul.

Kuna Lääne negativism on suunatud objektiivse protsessi vastu, millel on kindel perspektiiv, siis pole välistatud, et tulevikus võib aset leida mõningane suhete jahenemine Moskva ja Lääne teatud pealinnade vahel, ütles Primakov. Just sellepärast ongi tingitud käesoleva ettekande avaldamine.

20-leheküljeline ettekanne algab tõdemusega, et mitmed Lääne poliitikud ja analüütikud näevad Venemaa püüetes tugevdada reintegratsiooni vaid Moskva neoimperialistlikke kavatsusi. Ettekande autorite arvates on selline seisukoht vastuolus arusaamadega, mis on kujunenud külma sõja järgses maailmas.

Alljärgnevas viidatakse nendele objektiivsetele arengutele, eeskätt majanduse ja ühtse julgeolekuruumi alal, mis muudavad reintegratsiooni igakülgselt vajalikuks ning möödapääsmatuks.

Seejuures nimetatakse oluliste teguritena näiteks aastakümnetega loodud majanduskooperatsiooni, ühtset tehnoloogilist ruumi, tarbekaupade konkurentsivõimetust maailmaturul, konversiooni sõjatööstuses jne.

Seejuures kinnitatakse, et ühtse majandusruumi loomine SRÜ riikide vahel on ehk ainus tee, mille kaudu on võimalik leevendada pingeid riikidevahelistes suhetes, mis on tekkinud seoses 25 miljoni venelase jäämisega väljapoole Venemaa piire pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Täpselt poole kogu ettekandest hõlmab julgeolekuprobleemistik. Siin rõhutatakse, et praegu määravad ära vajaduse ühise julgeolekuruumi järele SRÜ territooriumil mitmel pool puhkenud konfliktid. Samuti viidatakse ühistele rahuvalveoperatsioonidele, „sisemiste” ja „väliste” piiride ebakindlusele ja teistele teguritele.

Ettekande lõpul on ära toodud kolm võimalikku stsenaariumit, mis võivad käivituda SRÜ territooriumil lähitulevikus. Esimese stsenaariumi järgi süveneb SRÜ raames reintegratsioon. Üheaegselt toimub nii majandusliidu kui ka ühtse julgeolekuruumi loomine. Samal ajal delegeerivad SRÜ riigid osa oma riiklikust suveräänsusest vabariikidevälistele struktuuridele, mis on vajalikud ühtse majandusliidu funktsioneerimiseks. Pole välistatud, et sellise arengu puhul tekivad eeldused poliitiliseks integratsiooniks, kusjuures selle kõige sobivamaks vormiks võib saada konföderatsioon.

Teise stsenaariumi järgi katkeb reintegratsioon SRÜ-väliste jõudude kaasabil, mis viib majanduskriisi süvenemisele ja sotsiaalmajanduslike pingete kiirele kasvule. See soodustab autoritaarsete, antidemokraatlike jõudude esiletõusu. Järsult kasvab islami ekstremistide osatähtsus SRÜ islamiriikides. Sellega võib kaasneda mitme riigi lõhenemine.

Kolmas stsenaarium vaatleb juhtumit, kui Venemaa kõrvale tekib teine juhtriik, mis moodustab osadest SRÜ riikidest omaette grupi, Venemaad sellest isoleerides.

Jevgeni Primakov ütles eile, et välisluureteenistusele on loomulikult meelepärasem esimene stsenaarium. Samas lisas, et lääneriikide mõju SRÜ-s toimuvale on vaieldamatu. Seepärast sõltub mõningal määral just neist, millise stsenaariumi järgi hakkavad sündmused endise Nõukogude Liidu territooriumil arenema.

Ettekandest on teadlikult välja jäetud Balti riigid. Kohe ettekande alguses on eraldi rõhutatud, et antud juhul ei tähenda endise Nõukogude Liidu mainimine automaatselt ka Balti riikide kaasamist, sest viimased ei kuulu SRÜ koosseisu.

Vastates Postimehe küsimusele Balti riikidest lähtuvast võimalikust ohust Venemaa rahvuslikele huvidele, nentis Primakov, et iseenesest sellist ohtu ei eksisteeri. Küll aga on Venemaa huvitatud, et lääneriigid ei kasutaks Balti riike platsdarmina Venemaa-vastase luuretegevuse teostamiseks. Samuti ei ole Kremlile meelepärane vaenulike poliitiliste jõudude kontsentreerumine Balti regioonis.

Välisluureteenistus on seni teinud avalikke ettekandeid vaid kahel korral. Esiteks siis, kui määratleti oma suhtumine NATO-sse ja selle võimalikku laiendamisse Ida-Euroopa riikide arvel. Teisel korral öeldi välja oma suhtumine massihävitusrelva probleemistiku suhtes.

Võimalikule oletusele, nagu ajastati seekordne ettekanne vahetult president Boriss Jeltsini visiitide eel Suurbritanniasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et sellega ühtlasi mõjutada nende riikide juhte, vastas Primakov eitavalt.

1 Postimees, 22. september 1994. [ ↵ ]

Murdeajastu

Подняться наверх