Читать книгу Murdeajastu - Marko Mihkelson - Страница 8

Venemaa ekspansionistlike taotluste proovkiviks Kesk-Euroopa idaosas on kahtlusteta Ukraina. Soovime seda või mitte, kuid ka meie julgeolek sõltub suuresti Ukraina iseseisvusest. Paraku võime vaid kahetsusega nentida, et poliitilisest ja majanduslikust stabiilsusest ollakse seal veel väga kaugel ning jutud Ukrainast kui potentsiaalsest konfliktikoldest teevad rahutuks Lääne suurvõime.

Läinud nädalal märkis Zbigniew Brzezinski tabavalt, et stabiilsus idapoolses Euroopas ei sõltu mitte Ukraina tuumadesarmeerimisest, vaid Ukraina kui riigi iseseisvuse puutumatusest ja selle garanteerimisest. Ekspresident Carteri endine julgeolekunõunik pani president Clintoni administratsioonile pahaks liigset romantilisust suhtumises Moskvasse.

Venemaa saab olla kas impeerium või demokraatia, üks nendest, kuid mitte kunagi mõlemad korraga, leiab Brzezinski. Pöörates suuremat tähelepanu Venemaa naaberriikidele, eriti aga raskustes vaevlevale Ukrainale, aitaks USA märgatavalt enam kaasa stabiilsusele vaadeldavas regioonis ning ei petaks ka vene demokraatide lootusi.

Ukraina presidendi Leonid Kravtšuki ja Gruusia riigijuhi Eduard Ševardnadze hiljutised Washingtoni-visiidid on lootustandvad. Endisel Nõukogude Liidu alal ei toimi üksnes Venemaa ning sellest peaksid ükskord ka Ühendriigid aru saama. Kahjuks ei peetud Valges Majas aga näiteks Ukraina riigipead võrdseks Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga ning Kravtšukil tuli leppida tunduvalt tagasihoidlikuma vastuvõtuga.

Käimasolev aasta kujuneb Ukrainale katsumusaastaks. Esimene ohu märk ilmnes juba jaanuaris, mil Krimmi presidendivalimistel võitis Venemaa-meelne Juri Meškov. Veidi enam kui kahe nädala pärast leiavad Ukrainas aset parlamendivalimised, mis on esimesed pärast iseseisvumist 1991. aasta lõpul. 26. juunil peaks aga 52 miljoni elanikuga Euroopa üks suurriike saama endale uue presidendi.

Võimalikele poliitilistele vapustustele sekundeerib agaralt majanduslik kaos. Ainuüksi käesoleva aasta jooksul vajaks Ukraina krediite kokku umbes 9 miljardi dollari ulatuses. Vastasel korral variseks niigi juuksekarva otsas rippuv majandus täielikult kokku.

Juhul kui Ukrainas peaks lähiajal aset leidma prognoositav sotsiaalne plahvatus, on riigi lagunemine kukesammu kaugusel.

1 Postimees, 10. märts 1994. [ ↵ ]