Читать книгу Isepäise lapse kasvatamine - Mary Sheedy Kurcinka - Страница 9

Võta tükk paberit ja kirjuta selle vasakule poolele kõik vähegi meenuvad sõnad, mis kirjeldavad neid meeletuid ja talumatuid asju, mida sinu isepäine laps teeb. Kindlasti olgu nende seas kõige hullemad sõnad – sellised, millel sinu arvates on kõige vähem võimalust mingiks lunastavaks omaduseks. Pane kirja ka sõnad, mida on sinu lapse kirjeldamiseks kasutanud sugulased, sõbrad ja õpetajad, sellised sõnad, mis sütitasid viha või panid piinlikkusest kössi tõmbuma. Pigista need kõik endast välja.

Nüüd hinga sügavalt, lõdvesta õlgu, keeruta varbaid ja vaata mõnd lemmikfotot oma isepäisest lapsest. Vaata neid, mis on sul arvutis, telefonis, fotoraamis või loo mõni mälupilt. Keskendu neile, millel on näha elavad silmad, nakatav naeratus, väle keha või hullumeelne „isiklikku stiili“ rõivastus. Hoia seda pilti silme ees, kui vaatad viletsate siltide nimekirja. See aitab sul avastada iga sõna sees peituvat varjatud potentsiaali.

Nimekirja lähemalt uurides näed, et viletsad sildid peegeldavad sageli tugevusi, mida laps liialt kasutab. Leia see tugevus üles ja pane sellele nimi. Näiteks saab jonnakust vähese suunamise ja oskustreeningu abiga muuta järjekindluseks – esimesel kohal olevaks tulevase edukuse ennustajaks.

Hüper võib keskendumise abil muutuda energiliseks. Võimalusi on lõputult.

Sinu nimekiri võib välja näha nagu see, mille tekitasime oma rühmas.

„Minu laps on …“ kutsun rühma endaga koos valju häälega ette lugema uut põnevate iseloomujoonte nimekirja. Nägudele levivad naeratused. Viimasele sõnale paneb punkti kergendusohe.

„Kuidas te nüüd end tunnete?“ uurin.

„Lootusrikkana,“ kuulutab Mike. „Põnev on potentsiaali näha.“

Abby päästab valla pika sügava ohke: „Rahulikuna.“

Jennifer naeratab: „Palju paremini.“

Kui meil on asjast positiivne nägemus, muudab see meie reageeringut. Südamekloppimine ja pulsisagedus aeglustub, see võimaldab meil kuulata teiste öeldut, mõelda, probleeme lahendada ning isegi säilitada huumorimeelt. Aju ütleb kehale: oleme väljaspool ohtu. Siin on keegi, keda meie armastame ja kes armastab meid. Selle tulemusel naeratame rohkem. Pakume rohkem teavet. Meie kannatus pikeneb ning me laseme isegi oma lastel tegutseda, ilma et neid kritiseeriksime. Neutraalseid nägusid ja tegusid tajume nii, nagu need on – neutraalsetena. Enam ei mõisteta neid ekslikult potentsiaalse ohu või tahtliku kiusuna.

Arengupsühholoog J. J. Goodnow leidis oma uurimustes, et need lapsevanemad, kelle lapsed olid sotsiaalselt väga pädevad, ei näinud oma laste juhuslikke sotsiaalseid „kaklusi“ kui märki agressiivsusest. Eksimusi põhjendati millegi ajutisega – näiteks energilise lapse väsimusega pärast liiga pikka mängimist. Seega, vihastamise asemel jätsid vanemad meelde, millal tuleb tegevus lõpetada, et edaspidi täbarat olukorda vältida. Selline optimistlik lähenemine pani vanema ja lapse koostööd tegema.

Oma lapsest rääkides ja teda kasvatades saad õppida kasutama uusi silte. Viieaastasele, kes keeldub kandmast vanaema saadetud uusi riideid, võid öelda: „Sul on tõesti tugev stiilitunnetus.“ Ja kaheksa-aastasele, kes keeldub magamaminekust enne, kui on lõpetanud raamatu viimase peatüki, võid öelda: „Oled püsiva loomuga ja oma eesmärkidele pühendunud.“

Saan aru, et võid mõelda: Kas see laps ei saa lihtsalt oma tahtmist? Tahan rõhutada, et see on vestluse algus, mitte selle lõpp. Lõpuks õpetad lapsele oskust olla paindlik ja loominguline probleemide lahendaja. Kuid selleks, et laps õppetunde kuulda võtaks ja läbi mõtleks, peab ta olema rahulik. Seda ei saa aga juhul, kui oled endast väljas ja mõtled, et laps on jonnakas või raske.

Uued sildid loovad hoopis teisi tunded ja kujutlusi kui kehvad sildid. On hea olla enesekindla, pühendunud, valiva, jõulise, analüüsiva, entusiastliku ja karismaatilise lapse vanem. Need sõnad võivad isegi kirjeldada sellist last, kelle saamisest olid unistanud.

Distsipliin saab alguse lapsega läheduse saavutamisest. Tema tugevuste kujutlemine viib sind rahulikult ja empaatiliselt lapsele lähemale. Kui oskad näha enda ees kirglikku, tarka, uudishimulikku last, kes praegu endaga vaeva näeb, siis on kergem meeles pidada, et tal on võimalik õppida oskusi, mis aitavad tal paremini toime tulla. Tundes, et lähened talle kui turvatunnet pakkuv armastav inimene, pöördub laps sinu poole, olles rahulik ja avatud su õpetustele.