Читать книгу Ravitseja-Leenu tarkused - Mati Soonik - Страница 3

„Jaak, kevad aa käes ja esimist korda kostavad pitse raksatused,” teatas Leenu.

Mees parandas pastlaid, aga jättis töö pooleli ja tõstis pilgu üles.

„Jah, kevad aa käes ja esimist korda kostavad sel aastal pitse raksatused. Ma näe ka välku taevas sähvimas.”

„Kas sa seda mäletad, et so selg jähi mööda läin suvel, kui tööd rassisid tehja, haigeks?”

„Sedasi see olli.”

„Kas seda mäletad, mes ma ütlesi, et sedasi äi poleks mette?”

„Äi mäleta ühteged.”

„Oled ikka sina külh! Kui kevadel kostavad esimised pitse raksatused, pead kukerpalli lasma ja selg äi jäe haigess mette.”

„Ja-jah, kukerpalli pea paergu laskma.”

„Jäta töö pooleli ja anna menna!”

„Kos tuleb seda mool tehja?”

„Sii, kos sis veel!”

Jaak sättis ennast natuke ja tegigi Leenu rõõmuks kuker palli ära.

„Nüüd lase sina kukerpalli!” teatas Jaak võidukalt.

Leenu raputas pead.

„Sa pead veel kaks kukerpalli tegema, siis aa mo kord!”

Jaak nohises natuke aega, aga siis tegi, mis naine ütles. Seejärel hakkas Leenu kukerpallitama.

„Parem karta kut kahjatseda,” poetas ta pärast seda moka otsast.