Читать книгу Ravitseja-Leenu tarkused - Mati Soonik - Страница 6

Roosi ravi

Оглавление

„Näh!” Jaak osutas Leenu jalale. „Sool aa roos polve pääle tekkin.”

Leenu haigutas.

„Äi see pole ime mette. Meite armas lehm Juula poegis öösel. Ma roovisi üksi toime tulla ja tulli ka, aga ta ammus sünnituse ajal üsna kurvalt ja valju häälega. Ma ehmatasi ja senepärast roos polve pääle tekkiskid, aga senest saa ma jagu.”

„Kuda? Kas ma saa sind aidata?” oli Jaak osavõtlik.

Ta tundis naise ees piinlikkust, et polnud teda abistanud. Tavaliselt olid nad loomade sünnitusi kahekesi vastu võtnud.

Leenu haigutas uuesti.

„Saad ikka! Veta tubakaleht, määri meega kogu ja pane roosi pääle, aga musta lamba nahk mähi ümmer polve.”

Nagu naine soovis, sedasi ka mees tegi.

„Külh aa hää, et sa nii ragi oled,” kiitis Leenu abielupoolt. „Ma lase silmad looja menna. Öösel jähi uneaig väheseks. Ma usu, et humigu aa polv puhas.”

„Kas nii ruttu?” imestas Jaak.

„Ruttu tulli, ruttu kaob,” oli Leenu eneses kindel ja asutas ennast koti peale minema.

Järgmisel hommikul oli Jaak kärme uurima, kuidas on roosiga lood elukõrvase põlve peal. Ta üllatuseks oli see tõesti sealt kadunud.

Ravitseja-Leenu tarkused

Подняться наверх