Читать книгу Jõumees Matsi uued juhtumised - Mati Soonik - Страница 6

Mõisahärra jalutas oma koeraga ja talle tuli Tõnisandruse Mats vastu.

Mõisahärra kiitles: „Mats, vaatab, minu koer Sultan targem veel kui inimene!”

Mats teretas ja lisas: „Äi siss pole muud midagid, las ma pane teda reekima. Ma äi veta sene eest änam kut viiskümmend rupla. Ma polegid tää mes kallis mees.”

Härra jäi mõttesse, kratsis pead ja leidis, et Matsil on õige mõte – las Sultan õpib rääkima.

Mats viis koera koju Tõnisandrusele.

Kuu aja pärast küsis härra Matsilt: „Kas minu koer rääkima?”

Mats vastas: „Äi veel, nenna ruttu äi saa.”

Kui teine kuu oli möödas, küsis härra uuesti: „Noh, Mats, kas minu koer rääkima?”

Mats noogutas.

„Vahest urin leheb sonaks küll, aga äi see pole selge jütt mette!”

Mõisahärra kannatas veel ühe kuu, seejärel uuris Matsilt: „Kas koer rääkima selgesti?”

Mats seletas: „Jah, härra, reegib. Ta saatis härrale palju heed terist ja kässis küsida, kas härra käib veel, ööpätakad jälas, köögi-Mari juures lipsul.”

See jutt ei meeldinud härrale. Näost punane, vandus ta saksa keeles: „Donnerwetter! Donnerwetter!” ja jätkas eesti keeles: „Mats, võta koeral see rääkimise mood ära! Ma annab sulle viiskümmend rupla, kuulma!”

Mats naeris pihku, ise ütles: „Saa vetta küll, kui aga härra maksab. Keik aa töö, mes leiba annab.”