Читать книгу Kandja - Mattias Berg - Страница 4
ОглавлениеLindale, Verale ja Gretale
„Sõja lõpp on rahu või võit. Aga küsimusele, mis on rahu lõpp, vastus puudub.”
HANNAH ARENDT, „Vägivallast”
Aprill 2013
Õhujõudude komandör võttis oma pretsedenditu päevakäsuga seitsmeteistkümnelt ohvitserilt õiguse kontrollida ja välja saata Põhja-Dakotas Minot’ baasis asuvaid tuumarelvi.
Inspekteerimise käigus leiti need ohvitserid olevat ebapädevad.
Neil on käsk teha läbi kuuskümmend kuni üheksakümmend päeva kestvad kordusõppused.
August 2013
Malmstromi lennuväebaasi raketiüksus, „teinud vigu taktikalisel tasemel, mis polnud seotud tuumarelvade kasutamisega”, kukkus läbi turvalisust ja julgeolekut kontrollinud inspekteerimisel.
Üksuse käsutuses on umbes sada viiskümmend USA sõjajõududele kuuluvast neljasaja viiekümnest tuumalõhkepeaga mandritevahelisest ballistilisest raketist Minuteman III.
Oktoober 2013
Kõrge vastutusastmega, tuumarelvastusega seotud ohvitser kaotas oma töö.
Sõjaväe ametliku teadaande kohaselt on kindrali degradeerimine seotud süüdistusega, et ta kasutas kasiinos võltsitud žetoone.
Oktoober 2013
Vaid mõni päev hiljem vabastati õhujõudude ametliku teate kohaselt üks tuumarelvade eest vastutanud Ameerika kindral oma kohustustest sündsusetu käitumise tõttu ametliku visiidi ajal Venemaale.
Kindral tarvitas ülemäära alkoholi, ei näidanud üles austust võõrustaja suhtes ja suhtles kahe kohaliku, küsitavate elukommetega naisega.
Kindral juhtis õhujõudude üksust, millesse kuulus kolm tuumarelvadega varustatud eskadrilli.
Õhujõudude ettekande kohaselt oli kindral Šveitsis tehtud peatuse ajal avalikult kiidelnud oma positsiooniga tuumajõudude komandörina, öeldes, et tema „päästab iga päev maailma sõja käest”.
Jaanuar 2014
Montana baasis said kolmkümmend neli tuumarakettide hooldusega tegelenud õhujõudude ohvitseri süüdistuse kvalifikatsioonieksamil spikerdamises või spikerdamise suhtes silma kinnipigistamises.
CNN, „Tuumarelvaskandaalide kronoloogia”, jaanuar 2014
Kansas City, Missouri
Endisel sojaubade põllul laiuv tehas valmistab Ameerika tuumalõhkepeade mehaanilisi detaile. Eelmisel kuul avatud tehas on suurem kui Pentagon ning täis futuristlikke seadmeid ja tuhandeid töölisi; selle ülesandeks on uuendada aegunud relvi, mida Ühendriigid võivad teele saata rakettidega, pommitajatelt ja allveelaevadelt.
See on osa riikliku tuumarelvastuse taassünni programmist, mille käigus kavandatakse relvade kandjate uut põlvkonda. Hiljutised keskvalitsuse uuringud ennustavad programmi järgmise kolmekümne aasta maksumuseks kuni triljon dollarit.
Selline areng toimub ajal, mil Ameerikas valitseb president, kelle valimiskampaania olulisemaks märksõnaks oli „tuumarelvadevaba maailm” ja kes nimetas desarmeerimist Ameerika kaitsepoliitika tähtsaimaks eesmärgiks.
New York Times, september 2014