Читать книгу Josef Mengele kadumine - Olivier Guez - Страница 13

Perónid tahtsid Argentina emantsipeerida ning kuulutasid välja esteetilise ja tööstusrevolutsiooni: pööbli korra. President Perón kõmistas ja lõi lärmi raadios, lummatud rahvamasside ees žestikuleeris ja hooples, lubas alanduste ja sõltuvuse lõppu, ulmelist elu, suurt hüpet: tema on päästja, õiglane ühiskond kirjutab Argentina ajalooraamatutesse.

Perón on esimene poliitik, kes raputab Argentina vana kolonialistlikku põllumajanduslikku ühiskonda. Riigisekretärina hellitab ta töötajaid; presidendina rahastab tilk-tilga haaval avalikku teenistust CGT abiga, mis on osa hiigelsuurest riigiaparaadist. Majanduskasv ja täielik sõltumatus, uhkus ja väärikus: Perón kaotab oligarhia privileegid, viib ellu oma suurusluulu unistused, tsentraliseerib ja natsionaliseerib raudtee, telefoni, välismaalastele kuuluvad strateegilised sektorid.

Evita on käivitatud radikaalse moderniseerimise ikoon. Galariietuses võtab vaeste madonna vastu ametiühingu delegatsioone, külastab haiglaid ja tehaseid, avab teelõike, jagab hambaproteese ja õmblusmasinaid, viskab rongisõidul aknast välja pakkide kaupa peesosid, kui ta väsimatult riiki risti-põiki läbi sõidab. Ta avab abiasutusi särgitutele, kõikidele puudustkannatavatele, ja levitab peronistlikku head sõna välismaal rahvahulkade elagu saatel. 1947. aastal, ühe Vikerkaareturnee ajal, võtavad teda vastu paavst ja mitmed riigipead.

Perónid, rahva ja jumala tahte vahendajad, kindlustavad uue korra, natsionalistliku ja autoritaarse. Nad puhastavad ülikooli, kohtud, ajakirjanduse, riigiaparaadi; kolmekordistavad salateenistuse töötajate hulka, beežides gabardiinides ja pruunides ülikondades mehed. Perón teatab valjuhäälselt „Sandaalid jah; raamatud ei!”: Buenos Airese linnaraamatukogu juhi kohalt tagandatud Jorge Luis Borges edutatakse lindude ja jäneste riikliku inspektsiooni juhiks.

Perón mõtleb rahvale. Mees on kentaur, keda kannustavad tagant paradoksaalsed ja vaenulikud ihad ning kes galopeerib tolmupilves, otsides paradiisi. Ajalugu on jutustus inimvastuoludest; kapitalism ja kommunism teevad inimesest putuka, esimene ekspluateerib, teine orjastab. Ainult peronism on ülem individualismist ja kollektivismist. See on lihtne ja populaarne katekismus, mis pakub enneolematu kompromissi ihu ja hinge, kloostri ja supermarketi vahel. Perón lubab rahvale tasakaaluasendis pendlit: kentauriajastust väljumist Argentinale, kristlikule, rahvuslikule ja sotsialistlikule rahvale.