Читать книгу Josef Mengele kadumine - Olivier Guez - Страница 7

Genovas oli Kurt lubanud talle, et üks saksa arst ootab teda sadamas ja sõidutab ta Malbranci juurde, aga see oli jälle üks vahendaja räägitud ilus lugu.

Gregor astus vihma käes sada sammu, võib-olla istus tema kontaktisik ummikus. Ta silmitses kaldapealseid, sadamatööliste balletti, taaskohtunud perekondi, kes kadusid naeratades silmist, nahahunnikuid ja villapakke laevade lastimise alas. Silmapiiril ei paistnud ühtki saksa arsti. Gregor vaatas kella, õhku lõhestas külmutuslaeva sireen, hirmunud Gregor kõhkles, kas minna Malbranci juurde, kuid otsustas oodata, ta oli ettevaatlik. Varsti oli ta üks viimaseid North Kingi reisijaid, kes passis ikka veel kaldapealsel.

Kaks kalaabrialast, koormatud nagu muulad, tegid talle ettepaneku jagada taksot. Gregor järgnes endalegi üllatuseks kahele täitanud tegelasele. Ta ei tahtnud jääda sellel esimesel Lõuna-Ameerika maal viibimise päeval üksinda, muide, tal ei olnud ka kuhugi minna.