Читать книгу Sotsiaalsed mängud kunstiruumis - Raivo Kelomees - Страница 20

Kõneldes VRist seoses kujutava kunstiga ja 1990. aastate interaktiivse kunsti teostega, ei maksaks unustada neid juuri, millele see toetub. See on soov maalikunsti avardada, viia see ruumi või muuta maaliteosed kolmemõõtmelisteks. Efekt, mida võime praegu saavutada QuickTime VRi panoraami pilti liigutades, oli loominguliseks ülesandeks kunstnikele juba 2000 aastat tagasi.

Augustin Hirschvogel lõi linnavaateid 1547. aastal, näidates Viini lõunast ja põhjast üheaegselt. Hanns Kautenack maalis Nürnbergi 180-kraadise nurga all paralleelperspektiivis. See viis nelja ilmakaare samaaegse kujutamiseni 18. sajandil: Emanuel Bücheli Baseli linnavaade (1743–1747), Jacob J. Kelleri Zürichi vaade (1778–1783) ja H. Kelleri ringvaade erinevatest horisondiperspektiividest söövitustehnikas seeriast „Vaade Rigi mäelt” (1807). Reaalses elus ei ole võimalik kõike korraga näha, kunstnikud püüdsid seda siiski saavutada. Interaktiivsetes multimeediakeskkondades on vahest kõige paremini õnnestunud ühendada erinevad vaatepunktid ja ruumilised rakursid vahel ka võimatuteks ruumilisteks konstruktsioonideks.

Seda võib igaüks proovida ka omal käel. Teatavasti ei ole QTVRi tarkvara eriline haruldus. Kui mingi koht on 360 kraadi ulatuses üles pildistatud, saab sellest kerge vaevaga teha täisringpanoraami. Kui sisestame täisringi asemel poolringi jagu pilte ja konverteerime selle täisringpanoraamiks, on tulemuseks võimatuna näiv ruum, milles on ometi tuttavaid elemente.