Читать книгу Sotsiaalsed mängud kunstiruumis - Raivo Kelomees - Страница 9

Alajaotus „Kümnendi museumiseerimine” sisaldab tavaarvustusi, millest mõned näitavad, kuidas autor püüab üle oma varju hüpata, näiteks arvustus „Defineerides prioriteete”. Selles alajaotuses esitatakse taas küsimusi kunstielu sotsiaalse mõõtme kohta ja neid kirjutisi võib pidada metakriitikaks. Need tegelevad kunstiesituse või -tavade analüüsimisega: „Mängud sotsiaalses kunstiruumis”, „Kuraatori s(t)aatus”, „Veneetsia ja „ärge unustage mind kriitika”” ja loomulikult „Võim kunstiväljal 2010: võimukäsitlusi ja defineerimispüüdeid Eesti kunsti lähiajaloost”. Siia alajaotusse kuulub üheksakümnendate kunstiolukorda tagantjärele klaariv „Kümnendi museumiseerimine”, mis on sündinud mõningasest pettumusest, nähes ühel Kumu näitusel, mis jääb alles ühest kümnendist muuseumiversiooni panduna. Mõistagi vaatlen selles tekstis kümnendit enda vaatepunktist, mis langeb siiski kokku sellega, mis on filtreerunud ametlikku kunstikirjutusse.