Читать книгу Troonide mäng. Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487 - Raul Sulbi - Страница 13

Kuningas Edwardil oli kokku viis täisikka jõudnud poega, kellel kõigil oli ka järeltulijaid, nii et kindlustatud oli ka troonipärilus – üks keskaegse valitseja esmaseid muresid. Kuninga surma järel pidi troon minema ta esimesele pojale Woodstocki Edwardile, Walesi printsile, nagu troonipärijat Inglismaal kutsuti, kuigi ajaloos on ta rohkem tuntud nime all Must Prints. Ei ole tõendeid, et seda hüüdnime oleks printsi eluajal kasutatud, esimesed teated selle kohta on alles 16. sajandi esimesest poolest, kus küll viidatakse, et teda kutsuti nii juba eluajal. Nimi «Must Prints» võib viidata kas Edwardi musta värvi kilbile või raudrüüle või siis olla hoopis viide ta julmusele alistatud prantslaste suhtes Akvitaanias. Tõenäolisemalt kutsuti seda hiilgavat väejuhti ja vapra rüütli etaloni tema eluajal tiitlite järgi, kas Walesi printsiks, Cornwalli hertsogiks või Akvitaania printsiks. Või siis sünnikoha järgi Woodstocki Edwardiks.

Siinkohal tuleb lahti seletada üks nüanss tollaste ajalooliste isikute nimetamisel ja eristamisel. Kuna kogu järgnevas narratiivis on väga palju erinevaid Edwardeid, Richardeid, Henry’sid, Humphrey’sid, Thomaseid, Edmundeid, siis võivad nad lugejal hoolimata genealoogiliste tabelite olemasolust ikkagi segamini minna. Mõnevõrra aitavad erinevad tiitlid, kui üks Humphrey on Buckinghami hertsog ja teine hoopis Gloucesteri hertsog. Kuid kõige lihtsam moodus tollaseid kõrgaadlikke eristada on kutsuda neid nende sünnikoha, linna või linnuse järgi, mis oli ka omal ajal üsna levinud.

Nii ongi Walesi prints Edward tegelikult Woodstocki Edward, kuninga teine poeg Antwerpeni Lionel, kolmas poeg Gaunti John, neljas poeg Langley Edmund ning viies poeg Woodstocki Thomas. Nagu näha, sündis kaks Edward III poega Woodstocki linnuses Oxfordshire’is, üks sündis Flandrias Antwerpeni linnas, teine sealsamas Genti linnas (mis moondus tollases inglise keeles kirjakujule Gaunt ning on isikunimes sellisena kasutusele jäänudki), kolmas aga Langley kantsis Hertfordshire’is. Samas on kõik nad lisaks oma sünnikohale tuntud ka oma tiitli järgi: Woodstocki Edward oli Walesi prints, Antwerpeni Lionel Clarence’i hertsog, Gaunti John Lancasteri hertsog, Langley Edmund Yorki hertsog ning Woodstocki Thomas oli alul Buckinghami krahv ja hiljem Gloucesteri hertsog. Pidagu hea lugeja neid nüansse siis meeles. Eestikeelses ajalookirjanduses on neid nimesid vahel harva kirjutatud ka kujul «John of Gaunt», «Edmund of Langley» ja «Thomas of Woodstock», kuid sellisele vormile on raske mingit asjalikku õigustust leida ning sellest raamatust nende nimede säärast kirjaviisi ei leia.

Paraku ei saanudki kuningast isa ja Inglismaa rahva poolt palavalt armastatud Walesi prints Edward kunagi troonile. 1330. aastal sündinud Crécy ja Poitiers’ lahingute kangelase tervis oli korras kuni 1367. aastani, mil ta sõjakäigul Pürenee poolsaarel, et aidata Pedro Julm tagasi Kastiilia troonile, tõsiselt haigestus. Düsenteeriapuhang laastas tervet ta sõjaväge sel määral, et iga viies inglane ei naasnud Hispaaniast enam kunagi. Arvatakse, et ka Must Prints ise jäi verisesse kõhutõppe, teisalt jälle leitakse, et ta poleks suutnud kümme aastat düsenteeriaga võideldes elus püsida ning et pigem kimbutas teda maksatsirroos, neerupõletik või need mõlemad. Igatahes ei saanud ta enam hobuse seljas ratsutada ja lahingus osaleda, nii et 1371. aastal tuli tal kuninga asevalitseja koht Bordeaux’s oma nooremale vennale Gaunti Johnile loovutada ja Inglismaale naasta. Kodus troonipärija tervis puhkuse ja range dieedi toel taastus, nii et ta sai 1372. aastal koos kuningast isaga osaleda järjekordsel Prantsusmaa-retkel. Selle täielikult läbikukkunud sõjalise avantüüri järel halvenes Walesi printsi tervis uuesti, nii et ta kaotas tihti üldise kurnatuse tõttu meelemärkuse. Prints Edward suri 1376. aasta juunis aastapäevad enne oma kuningast isa kõigest 45-aastase mehena. Tema kahest seaduslikust pojast oli elus vaid noorem, 1367. aasta jaanuaris Bordeaux’s sündinud Richard, kellest sai nüüd Inglismaa uus troonipärija. Richardi ema Joan oli Kenti krahvi Edmundi tütar ja pärija, Edmund ise oli kuningas Edward I noorim poeg. Joan oli aga oma ajastu kohta üsnagi isepäise naisterahvana enne Walesi printsiga naitumist juba korra kuningapere tahte vastaselt abielus olnud, parun Thomas Hollandiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart, kes olid siis tulevase kuninga Richard II emaliinis poolvennad ja – õed.