Читать книгу Troonide mäng. Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487 - Raul Sulbi - Страница 2

«Mis mõttes «Troonide mäng»?» võib segaduses raamatuhuviline seda köidet kätte võttes küsida. Ning küsimus on täiesti õigustatud. On ju «Troonide mäng» maailmakuulus HBO fantaasiaseriaal ning ulmekirjanik George R. R. Martini «Jää ja Tule Laulu» saaga esimene romaan. Käesoleva köite kaanel on «Troonide mängu» all aga väiksemalt kirjas, et raamat räägib hoopis Rooside sõdadest Yorkide ja Lancasterite vahel 15. sajandil. Miks siis selline pealkiri?

Seletus on lihtne. Eks tõid nimed «York» ja «Lancaster» ilmselt meelde «Troonide mängust» tuttavad valitsejasuguvõsad Starki ja Lannisteri. George R. R. Martin on korduvalt tunnistanud, et Westerose seitsme kuningriigi maailma ja seda valitsevate suguvõsade loomisel oli talle peamiseks inspiratsiooniallikaks ajalooline sündmus – Rooside sõjad Inglismaal Yorkide ja Lancasterite dünastia vahel 1455–1487.

Rooside sõjad ei ole Eestis kuigi tuntud Inglismaa ajaloo periood, parimal juhul meenub seikluskirjanduse klassiku Robert Louis Stevensoni «Must nool. Jutustus Rooside sõjast», mida on eesti keeles korduvalt välja antud (1957, 1990, 1996, 2011). Romaani annotatsioon võtab kokku kogu põhiinfo, mida inimesed sellest sõjast teavad: ««Must Nool» käsitleb Inglismaa ajaloo perioodi, mil Yorkide ja Lancasterite dünastiate vahel toimus Inglise trooni pärast äge võitlus: Rooside sõda. Yorkide ja Lancasterite suguvõsa vappide järgi nime saanud sõda kestis kolmkümmend aastat. Väga paljud aadlikud käisid selle sõja jooksul pidevalt ühest leerist teise, olles kord Yorkide, kord Lancasterite poolt – kuidas aga parajasti sobivamana tundus.»

Käesoleva raamatu eesmärk ongi anda eesti lugejale esmakordselt emakeeles põhjalikum ja süstemaatilisem ülevaade sellest erakordselt dramaatilisest, seiklusrikkast, verisest ja julmast perioodist Inglismaa ajaloos. Raamat ei ole vormistatud klassikalise ajaloouurimusena: loobutud on viiteaparatuuri lisamisest, kuna teos pole mõeldud akadeemilise käsitlusena, vaid pigem põneva ülevaate ja kirjeldusena sellest dünaamilisest ja traagilisest võimuvõitlusest. Ainult bibliograafilise sisuga viidete lisamisel ja raamatu mahu kasvatamisel mitmekümne lehekülje võrra ei ole käesoleval puhul mõtet nähtud. Raamatu jutustust kommenteeriva ja edasiarendava sisuga narratiivsed viited on paigutatud põhiteksti sisse selle loomuliku osana ega ole eraldi välja toodud.

Probleemikeskse lähenemise asemel on teadlikult valitud jutustav ja kirjeldav lähenemine, et raamat oleks loetav haarava ajaloolise seiklusjutuna. Loomulikult tuleb põgusalt juttu sõja põhjustest, ajenditest ning tähelepanu pöörame «mis?», «millal?» ja «kuidas?» kõrval ka küsimusele «miks?».

Peamiselt loeb nende ridade autor oma eesmärgiks siiski kõigile ajaloohuvilistele ning ka «Troonide mängu» raamatu- ja telesarja fännidele tolle fantaasiasaaga aluseks olevatest reaalsetest ajaloosündmustest kaasahaarava ülevaate andmise.