Читать книгу Troonide mäng. Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487 - Raul Sulbi - Страница 14

Kuningas Edward III teine täiskasvanuikka jõudnud poeg, Antwerpenis 1338. aastal sündinud Clarence’i hertsog Lionel oli, nagu juba öeldud, 1368. aastal Itaalias ootamatult surnud. Omal ajal arvati üsna kindlalt, et ta võidi mürgitada ning et selle taga võis olla ta teise naise Violante Visconti isa, kuigi mingit tõestust sellele kunagi leitud pole. Lionelist jäi maha vaid üks laps, tütar Philippa esimesest abielust Ulsteri krahvinna Elizabeth de Burgh’iga, kes ise oli emapoolset liini pidi kuningas Henry III (valitses 1216–1272) järeltulija. Philippale ei pärandunud edasi ta isa Lioneli jaoks 1362. aastal loodud Inglismaa kolmas hertsogitiitel – Clarence’i hertsog, küll aga emapoolne Ulsteri krahvinna tiitel. Philippa pandi 1369. aastal 14-aastasena paari 17-aastase Marchi krahvi Edmund Mortimeriga, kes, nagu juba öeldud, oli kurikuulsa Roger Mortimeri järeltulija, mehe, kes oli Edward III ema, kuninganna Isabelle’i armuke, Edwardi isa kuningas Edward II kukutaja ja tõenäoliselt tema tapmise korraldaja. Roger Mortimeri süüdimõistmise ja poomise järel nende suguseltsilt ära võetud tiitlid ja valdused õnnestus Philippa peigmehe isal tubli sõjateenistuse eest Prantsusmaal siiski tagasi saada, viimasena taastati Mortimeridele 1354. aastal Marchi krahvi tiitel. Selle kummalise nime päritolu ei maksa otsida märtsikuust, vaid see tähendas erinevaid valdusi Walesi piirialadel (Welsh Marches), konkreetsemalt tulenes see tiitel varakeskaegse anglosaksi kuningriigi Mercia nimest, mis oli asunud just Inglismaa keskel ja piirnenud Walesiga. Nimetus ‘Mercia’ tulenes algselt samuti sõnast, mis tähendaski piirirahvast. Igatahes sündis Philippale ja Edmundile kaks tütart, kes abiellusid võimukatesse aadlisuguvõsadesse, ja kaks poega, kellel oli Inglismaa tulevases ajaloos märksa suurem roll mängida. Poegadest vanimat, 1374. aastal sündinud Rogerit peeti Richard II valitsusajal, kellel teadupärast järeltulijaid saada ei õnnestunud, tõenäoliseks troonipärijaks, kuigi seda üheski juriidilises dokumendis ega parlamendi otsusega sõnaselgelt määratletud ei olnud.