Читать книгу Rein Kasela Veinireisid Euroopa kuulsaimatesse veinipiirkondadesse ja parimatesse veinimajadesse - Rein Kasela - Страница 10

Kolmandat korda sattusin Champagne’i 2004. aasta oktoobris, kui otsustasin Prantsusmaalt ära tuua Bordeaux’ en primeur – ette ostetud veinid – ja ühtlasi teha tiir peale tähtsamatele veinipiirkondadele. Läksime väikebussiga, poeg Indrek ja mina, kolmas kaaslane ütles viimasel hetkel ära. Laevaga Helsingisse, sealt Hanko sadamasse, kust suur praam viis meid Saksamaale. Edasi juba maad mööda – läbi Belgia Prantsusmaale.

Bordeaux’s sain oma väärtuslikud veinid kätte ja kuna plaanisime tagasi tulla läbi Burgundia ja Champagne’i, soovitas tuttav Bordeaux’ veinikaupmees külastada Charles Mignoni šampanjamaja. Ma polnud sellest kuulnudki, kuid otsustasin uurima minna. Épernay linnas andis seda alles otsida! Veinikaupmehelt saadud aadressil asuvat hoonet pidasin alguses autoremonditöökojaks – oli selline garaaži moodi ehitis. Ka peremees Bruno Mignon tundus alul nagu tagasihoidlik ametnik, ent kui hakkasime tema jooke proovima, sulas mees üles ja rääkis õhinaga, kuidas ta neid valmistab. Tema šampanjad olid suurepärased ja hinnatase samuti sobilik. Baastaseme jookide jaoks ostab ta marju sisse, kuid Premier Cru ja Grand Cru šampanjad valmistab oma põldude saagist.

Bruno Mignoni šampanjamaja tuntuim jook Charles Mignon Brut Ier Cru – 75 protsenti “Pinot Noiri” ja 25 protsenti “Chardonnayd” – on hästi jõuline, aprikoos, kuivatatud õunad, sarapuupähkel, mesi, ilusa mineraalsuse ja pika järelmaitsega. Reeglite järgi võib Premier Cru tasemel šampanjades kasutada ka viinamarjasorti “Pinot Meunier”, kuid Mignon seda ei tee. Grand Cru taseme šampanjades ei või seda sorti kasutada, sest need marjad ei kannata pikka hoidmist.

Charles Mignoni Grand Cru joogid turustatakse Comte de Marne’i nime all. Tänu Marne’i krahvi püssirohuvabrikule arenes väikesest külast Marne’i jõe ääres Épernay linn. Aastaid tagasi sai Bruno Mignon Marne’i krahvilt nõusoleku kasutada tema nime kaubamärgina. Üldiselt on päris levinud komme, et veinimajad kasutavad aadlitiitleid. Võib öelda, et Mignon pole seda usaldust kuritarvitanud, sest kui vaadata šampanjamaja degusteerimisruumi seinu, mis on täis diplomeid eri mõõduvõtmistelt, siis on selge, miks Charles Mignoni šampanjad võidavad üha enam sõpru kogu maailmas. Koguseliselt müüb ta juba 1,3 miljonit pudelit aastas.

Comte de Marne Brut Grand Cru koosneb 45 protsenti “Chardonnayst” ja 55 protsenti “Pinot Noirist”. Elegantne, maitses-lõhnas õunapuuõied, sidrunikoored, pirnine puuviljasus, veidi mesist kanarbikku, värske ja mineraalne. 2012. aasta Eesti sommeljeede pimetestis võitis see 33 šampanja hulgas esikoha.

Comte de Marne Brut Grand Cru Millésime – 55 protsenti “Pinot Noiri”, 45 protsenti “Chardonnayd” – on jõulise struktuuriga, maitses-aroomis greip, metsamarjad, kuivatatud õunad. Pikk hoidmispotentsiaal – võib hoida keldris kuni 10 aastat.

Comte de Marne Brut Grand Cru Rosé – 45 protsenti “Chardonnayd”, 55 protsenti “Pinot Noiri”, värviks lisatud 10 protsenti Bouzy Pinot Noiri veini. Selles lõheroosas veinis ühineb maasikane-vaarikane või jõhvikamarmelaadine maitse tugeva röstisusega. Tanniinses maitses on tunda greipi, pihlakat, pohla.

Valikus on veel üks päris eriline šampanja – Leon Launois Brut Blanc de Blancs Grand Cru 2005: vürtsikas, mineraalne, keskmisest jõulisem, kerge tammenüansiga jook vana stiili austajale. Leon Launois on üks väike šampanjamaja kõige paremast “Chardonnay” külast Le Mesnil-sur-Oger, mida väga kõrgelt hindab ka kuulus Rootsi šampanjaasjatundja Richard Julin. Kuna nii väike maja ei suuda iseseisvalt oma toodet müüa, teevad nad Mignoniga koostööd.

Nagu kombeks, oli ka selles keldris üks pudel valgustatud, et külastajad võiksid pudelis pärmisetet näha.

Bruno Mignon näitas oma keldrit, kus pikad rivid pudeleid. Épernay kandis ei ole selliseid sügavaid kaevanduskäike nagu Reimsi linna ümbruses, kuid muljet avaldasid ka nende keldrid. Nagu kombeks, oli ka selles keldris üks pudel valgustatud, et külastajad võiksid pudelis pärmisetet näha.

Vanadaam ütles, et René oli tema isa sõja ajal natside eest kolm päeva enda juures varjanud. Ja oli nõus Alice’ile selle põllu müüma, sest nende pere on Alice’i perele väga tänulik. Nii et küsimus polnud rahas, vaid usalduses.